Haava talu põldudel jätkub koristus rapsiseemne võtmisega

Helme vallas Kähu külas oleva Haava talu noorperemehel Jaak Veidenbergil on oma põldudelt vili juba kombainitud, kuid see ei tähenda sugugi, et koristustööd tema jaoks lõppenud oleksid.

“Haritavat maad on minu talus 35 hektarit. Kõik põllud olid ka teravilja alla pandud. Umbes kümnel hektaril oli oder, neljal hektaril hernes, ülejäänul kasvas nisu ja kaer. Kuigipalju on ka rapsi. Katsetan sellega juba teist aastat,” rääkis Haava talu peremees Jaak Veidenberg.

Rapsil eelmisel aastal hinnad langesid. Sellepärast otsustas ta kogu saagi müümata jätta ja koos käesoleva aasta toodanguga müüki panna.

Viljad olid ilusad

Teraviljaga on üldse nii, et suvi võib tõotada küll head saaki, kuid väga palju oleneb sellest, kuidas vilja põllult kätte saab. Kas ilmastikuolud lubavad kombainidel põllule minna või mitte.

Jaak Veidenbergi arvates on tänavune aasta saagikuse poolest päris normaalne. Vili on võrsunud hästi ja teradega võib rahule jääda. Ka raps tõotab päris head saaki.

Oder võinuks natuke rohkem välja anda. Aga ilmselt oli kevad külmavõitu ja võrsumine jäi nigelaks. Teiste viljade saagikusega võib Haava talu peremees rahule jääda.

Nisu sõtkusid metssead kuigipalju maha. Eriti palju kahju nad ei jõudnud õnneks teha, aga metsa ääred tuhnisid ikka üles.

“Hernepõllule pidin elektrikarjuse ümber panema, sest eelmisel aastal ei jätnud kärssninad hernest mitte midagi järele. Elektrikarjusest nad aga läbi ei läinud. Sain kogu saagi ilusasti kätte,” rääkis peremees.

Vahepeal olid soojad ja päikesepaistelised ilmad. Põllult saadi peaaegu salvekuiv vili kätte. Osa saagist oli aga päris märg. Selle vilja kuivatamine praegu käib.

Teraviljakuivati on talul endal olemas.

Osa taluviljast läheb müügiks, teine osa jahvatatakse talu loomadele. Teravilja hinnad on küllaltki madalad. Kütte, väetiste ja taimekahjurite hinnad on pidevalt tõusnud, aga vilja kokkuostuhinnad jäänud endisele tasemele. Üksnes riigi makstavate toetuste abil saab põldu harida ja teravilja kasvatada.

Maad ei saa võssa jätta

“Kui maa ja masinad on olemas, siis peab tegema. Ei saa ju sellega leppida, et Eestimaa võssa kasvab. Oma vanematelt päritud põllulapid tuleb ikka üles harida,” arutles Jaak Veidenberg.

Masinad on Haava talus täiesti korralikud. Olgu heinakaarele minek, kündmine, külvamine või kartulivõtt – iga töö jaoks on masin võtta.

Talus peabki niimoodi olema. Põllutööde kõrgperioodil on ju kõigil kiire. Ilm ja põllud ei oota. Kelle juurde sa siis ikka masinaid laenama lähed.

Jaak Veidenbergil on oma remonditöökoda. Kõik masinad remondib ta ise.

Osade hankimisega erilisi probleeme ei teki. Niisugusid firmasid ja talupoode, kus põllumajandusmasinate varuosi müüakse, on päris palju. Peab ainult vaatama, missuguse hinna eest tarviliku jupi kätte saab.

“Kuna oma põllud on puhtad, aitan ka ümberkaudsete talunike vilja koristada. Seda enam, et sügiskünniga ei tasu eriti kiirustada. Enne tuleb veel raps ära võtta. Ka kartulivõtuni on aega,” rääkis Haava talu peremees.

Talu pidamise tulukus sõltub suuresti turuhindadest. Kui toodang turul midagi maksab, siis tasub teha, kui hinnad alla lüüakse, on pankrot majas.

“Praegu on suured firmad kõik ümberkaudsed põllud üles harinud ja vilja peale külvanud. Isegi võssa kasvanud maatükid on viljakandvaks muudetud. Ise püüan ka oma vanematelt päritud talu edasi arendada,” ütles Jaak Veidenberg.


Valgamaalane