NASA soovib Apolloga Kuule naasta

WASHINGTON, 20. september (Reuters-EPLO) – NASA avaldas esmaspäeval 104 miljardi dollarilise plaani naasta 2018. aastaks Kuule kapsli-sarnase kosmoselaevaga, mida kosmoseagentuuri juht kirjeldas kui „steroide võtnud Apollo”.

Sarnaselt Apollo programmile, mille raames läksid esimesed inimesed 1969. aastal Kuule, pandaks uues süsteemiski meeskonnaliikmed raketi peal olevasse kapslisse ja neil on kaasas eraldiseisev sõiduk ainult laadungi viimiseks orbiidile.

„See on väga sarnane Apollole, kuid suurem,” ütles NASA juht Michael Griffin. „Ma ütleksin, et see on steroide võtnud Apollo.”

Kapsel oleks märkimisväärselt suurem kui Apollol ning ta kaaluks 50 protsendi võrra enam, ütles Griffin. Pardal oleks kuus inimest ja see peaks püsima Kuu orbiidil kuus kuud. Vana Apollo kapslisse mahtus kolm inimest.

Esimene mehitatud missioon Kuule pärast 1972. aastat peaks Griffini ennustusel toimuma 2018. aastal, meeskond peaks olema neljaliikmeline ja missioon võiks kesta 4-7 päeva.

Griffin lausus, et programm maksaks vaid 55 protsenti sellest, mis käidi välja algse Apollo programmi eest.

Apollo programm oli käigus alates 1961. aasta maikuust kuni 1972. aasta detsembrini. Selle programmi raames käis Kuu pinnal esimene inimene – Neil Armstrong – ja pärast teda veel 11 astronauti.

Esimene Kuul maandunud mehitatud missioon oli Apollo 11, mis asus Maalt teele 16. juulil 1969, pardal kolm astronauti – Neil Armstrong, Edwin Aldrin ja Michael Collins. 20. juulil 1969. aastal maandus missioon Kuul ja Armstrong ning Aldrin käisid taevakeha pinnal. Armstrong, kes saatuse tahtel esimesena Kuule astus, saatis Maale legendaarsed sõnad: „See on väike samm inimese jaoks, kuid suur hüpe inimkonnale.”

Pärast Apollo programmi kasutati Apollo laeva astronautide viimiseks kosmosejaama Skylab ja sealt äratoomiseks.

Apollo programmi asutas president John F. Kennedy. Sellele eelnes mehitatud Gemini programm, mida kasutati Kuule maandumise tehnoloogia arendamiseks.

Eesti Päevaleht Online