Bussisõit teel luksusteenuseks

See, mida ennustati aasta lõpuks, oli käes enne, kui kolmas kvartal lõppedagi jõudis. Kütusehinna totaalne tõus. Naftatoodete hinnalati kergitamise põhjusena aitas ühest Katrinast teisel pool maakera.

Palju eluvaldkondi endaga kaasa veeretanud laviini alla jäid bussisõitjadki, kes said teada, et riigi toetatavad maakonnasisesed sõidud kallinevad 15 protsenti ja kaugliinidel ootab ees piletihinna tõus kolmandiku võrra.

Salongid tühjenevad

Julgen arvata, et salongid pikamaabussides tühjenevad nädala sees veel ja päevakorda kerkib niigi väheste liinide kaotamine.

Näiline täitumus ei anna bussiettevõtetetele lisakroone. Õpilased kasutavad tasuta sõidu kaarti kodunt kooli ja tagasi. Peale nende soodustustega sõitjad, kes tarbivad täispiletiga reisijaga samaväärset teenust. Kuigi siiani erinevad riigi toetusega maakonnaliinide ja selle toetuseta kaugliinide hinnad.

Ent õhku jääb küsimus: milline hind motiveerib inimest otsustama ühistranspordi kasuks? Eelkõige maakonnaliinidel, sest ei saa ju olla nii, et maakonnakeskus Pärnu muutub külainimesele kättesaamatuks. Leivaraha säästmise nimel. Tuginedes Pärnu bussipargi direktori Andrus Kärpuki sõnadele, ei tohiks Pärnumaa piletihind olla Eesti kõige kallim ega üks odavamaid nagu praegu.

Norra Buskerudi sõprusmaakonna eeskujul kehtivad Pärnu maakonnas tsoonihinnad, see annab eelistuse Pärnust kaugel, oma kodukohas sõitjale. Maakonnasiseseid bussiliine kasutab aastas üle 700 000 sõitja.

Tegelik tasakaal

Valimiste eel lüüakse jälle häältepüüdmise sõnavahtu riigi tasakaalustatud arengu nimel. Üks viise selleks on riigi senisest suurem bussiliikluse toetus, eriti piirkondades, kus ei ole teist väljapääsu, näiteks võimalust valida bussi või rongi vahel.

Pärnu bussipark teenindab 35 maaliini, neist kasumis on ainult Pärnu–Lavassaare. Juba praegu teevad vallavalitsused ära töö, millest transpordiettevõtted on tasapisi taganenud, vedades lapsi kohati mööda olematuid kruusateid kooli ja koju kaugematestki küladest. Niisugune oma inimeste eest hoolitsemine tähendab sedagi, et vähemalt kooliajal saavad kaugemate külade inimesed vallakeskusesse või suuremasse asulasse just nimelt koolibussiga.

Aga mis oleks, kui korraldaks Pärnumaal nii, et näiteks iga lastega pere saab aastas tasuta kas või korra sõita üheskoos terveks päevaks linnaelu uudistama? Ilus on ju teada, et Eesti keskmine brutopalk teises kvartalis oli 8291 krooni kuus, kuid finantsvahendus on eelkõige pealinna privileeg ja sealt see tegelikku elujärge moonutav number kujunebki.

Ühistranspordiga tegelejad väidavad, et probleem ongi selles, et riigi osa ühistranspordi toetamisel on kahanenud. Nii töötabki enamik bussifirmadest kahjumiga. Põhivahendite ostuks mõeldud summade arvelt kaetakse otsekulusid, mille vähendamise arvelt oleks aga võimalik osta (kasutatud) busse.

Erand ei ole Pärnu bussipark, mis on sunnitud tõdema, et kevadel alanud järsk kütusehindade tõus on viinud avaliku liiniveo teenuse osutamise maakonnas järjekordselt miinusesse, kuue kuu kahjum maaliinidel on üle poole miljoni krooni.

Nii ootab maavalitsuses taotlus tõsta maaliinide piletihinda kolme krooni võrra ja majandusministeeriumis seisab omakorda maavalitsuse taotlus eraldada Pärnumaa bussiliinide toetamiseks riigi lisaeelarvest veel selleks aastaks 1 618 500 krooni.

Maavalitsus ei poolda piletihindade ega -tariifide tõstmist ja väidab, et hindade tõusuga väheneb oluliselt bussiga sõitjate arv. Juba praegu ületab piletihind maainimese võimalused olla bussiühenduses maakonnakeskuse Pärnuga.

Valikuta vabadus

Pärnu bussipark kinnitab, et viie aastaga on piletihind tõusnud umbes 15 protsenti ja kui tahetakse säilitada Pärnumaal olemasolev bussiliinide võrk senises mahus, on piletihinna tõstmine hädavajalik.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kinnitab, et riigi toetuse osa ei ole viimaste aastate jooksul vähenenud, pigem olnud stabiilne. Kohaliku liiniveo toetus riigieelarves on tänavu 159 miljonit krooni ja lisaeelarvest on taotletud kohaliku bussiliiniveo toetamiseks riigis 25 miljonit krooni. Aga seda kõike enne mihklikuus toimunud kütuse hinnakergitust.

Nii või teisiti on bussisõit teel luksusteenuseks. Aga kui maniküüri võin jätta tellimata, siis bussiga tuleb ikka sõita. Makstes täispiletiga kinni nii kütuse, bussijuhtide ja remondimeeste palga, depookulud, uue bussi ostmiseks amortisatsiooni kui kõige otsa 18 protsenti käibemaksu. Peaasi, et sihtkohast sihtkohta võiks sõita turvaliselt, mugavalt, meeldivalt.