Aasta tegu 2005 maakonna majanduses on Mõntu-Ventspilsi laevaliin

Jõulupühade järel koos istunud Meie Maa kutsutud hindajate üksmeelse arvamuse kohaselt oli lõppeva aasta olulisim ja piirkonna arengule kaugemaleulatuva mõjuga sündmus laevaühenduse loomine Saaremaa ja Läti vahel.

Lõppevale majandusaastale heitsid pilgu SEB Ühispanga Kuressaare kontori juht Aivar Sõrm, Saare maksu- ja tollibüroo juhataja Olev Martinson, Saaremaa ettevõtlus-keskuse juhataja Marek Lepamets, kinnisvarafirma Saarte Investeering juht Tullio Liblik ja Saarte Liinide finantsjuht Villu Vatsfeld.

Aivar Sõrm: Aasta tundus päris kena. Kõik asjad tundusid minevat sirgelt ülesmäge nii ettevõtete kui inimeste plaanis. Minu meelest andsid lõppevale aastale tooni muutused transpordikorralduses. Sellest tulenevalt on minu nominent aasta teole Mõntu-Ventspilsi liin. Ma ei tea küll, kes seda au omavahel peaksid jagama.

Tundub, et asi läks käima ja avaldas oma mõju ja selle paremad mõjud seisavad alles ees. Samal ajal on ka lennuliiklus tunduvalt avaramaks ja tihedamaks läinud, vai on maha löödud süvasadamas ja püsiühenduse arutelu on jõudnud juba väga kõrgele tasemele.
Teine asi, mis torkab Saaremaal silma, on kinnis-varaarendus. Kui varem müüdi ainult maad, siis täna on hea näha, et inimesed püüavad tegelda arendamisega. Palju on tekkinud erinevaid maa-arendusplaane, elamuehituskavasid, ja mahud lähevad väga suureks. Asjaolu, et selliseid asju tehakse, näitab seda, et regiooni peetakse siiski elu- ja arengujõuliseks.

Ettevõtluse poole pealt väga suuri üritusi, nagu varem, kus mitusada miljonit investeeriti uute sanatooriumide rajamisse, silma ei hakanud. Torkasid aga silma suured investeeringud põllumajandusse. See tähendab, et valdkonda peetakse siiski perspektiivikaks. Tõenäoliselt suurim paigutus oli Valjala lägatehasesse, suured summad on panustatud Kõljalas, Kärlal. Põllumajandusse lähevad ühesõnaga väga suured investeeringud.

Mujal ettevõtluses on olnud rahulik tempo, kõik on oma tulemustega rahul. See väljendub ka maakonna elanike heaolus, sest keskmised palgad ja sissetulekud on kiiresti kasvanud ja ilmselt kasvavad sama kiiresti edasi. Ei saa sealjuures märkimata jätta, et meie tööpuuduse tase on Eesti üks madalamaid, detsembri alguses oli arvel 500 ametlikku töötut.

Tundub, et maakond on jõudnud heasse ja kiiresse arengufaasi.

Olev Martinson: Ma olen Aivariga üsna nõus. Kinnisvaraarendusest saime suisa omaenda asutusega tänavu osa, kui me kuu aja eest kolisime uutesse ruumidesse. Seda protsessi iseloomustavad ka suurenevad käibemaksutagastused. Ehitus on üsna tugeval järjel. Meeldivon tõdeda ka seda, et valdavalt on tegu Saaremaa oma ehitajatega.

Aasta teo kohapealt toetan samuti Mõntu-Ventspilsi liini. Kasutasin tänavu seda isegi. Vähemalt üks ots sõita on küll väga meeldiv.

Väiksemate tegijate puhul paistab väljastpoolt silma näiteks Liival endise meierei hoones tegutsev toitlustusasutus.

Pankrotte on tänavu küll olnud, ka raugemisega, kus võlausaldajatel polegi midagi saada. Aga suuremate summade korstnassekirjutamist pole siiski olnud. Üldine mulje on positiivne, ettevõtete võlgnevused pole kindlasti kasvanud sellise tempoga kui maksulaekumised. Tänavu oli esimest korda selline olukord, kus juba enne jõule sai teatada, et riigi lisaeelarve tuli täis. Tavaliselt on eelarve tulud täis saanud aasta viimasel-eelviimasel päeval.

Viimasel ajal jutuks olnud arvevabrikute toimimine, ka seoses Saaremaa ettevõtetega, on tunduvalt vähenenud. Seda ju tehti, et saada vaba raha oma töötajatele musta palga maksmiseks. Ja sellega seoses on oluliselt vähenenud ka musta palga maksmine.

Tullio Liblik: Aus asjaajamine tuleb ettevõtetele tunduvalt rohkem kasuks, kui oma aja kulutamine mingisuguste skeemide väljamõtlemiseks. See on ka arusaadav, sest panga raha on muutunud väga odavaks ja pangad annavad hea meelega raha nii ettevõtete arenguks kui inimeste igapäevategevuste finantseerimiseks. See on aga võimalik vaid siis, kui asjaajamine on aus nii ettevõtte kui üksikisiku seisukohalt. Kui ikka tahad osta endale pesumasinat järelmaksuga, siis sul peab olema legaalne sissetulek.

Minul on selline tähelepanek, et käesoleval aastal on toimunud selginemine meie lähiaja arengute suhtes. Elades majanduskasvu tingimustes, pole meil ka Saaremaal midagi häbeneda, kui me suudame sellesse oma osa anda. Kas me võrreldes teistega ka paremad või õnnestunumad oleme, seda ma päris hästi ei usu

Kui vaadata üldisemalt, siis täna on kõik Saaremaa ettevõtted väikesed. Maailm on nii palju muutunud, et meie 400–500 miljoni kroonise aastakäibega ettevõte on lähiümbrust silmas pidades ikkagi väike ettevõte. Selles suhtes on meie panus majanduskeskkonda võrdlemisi sarnane, olgu tegu pisikese seebitootja või liha- ja piimakombinaadiga.

Minu arvates on lähima aja perspektiive silmas pidades otstarbekas panustada turismile ja kinnisvaraarendusele. Neil on kõige suuremad kasvuväljavaated, muid kasvavaid valdkondi ma eriti ei näe.

Sõrm: Kas sa pead silmas, et meie keskkond ja asukoht panevad selle kõik paika ja teatud mõttes pole meil võimalik sealt välja rabeleda?

Liblik: Meie geograafiline asukoht, elanike arv ja inimeste oskused määravad selle ära. Kohalik koolitusbaas on meil küll hea, kuid maakonnas on siiski umbes 34 000 elanikku. Kui elanikkond isegi kasvab paari-kolme tuhande võrra, jääb suurusjärk ikkagi samaks. Ja sellelt baasilt ei ole võimalik muid arenguid eeldada. Inimeste oskusi ja motivatsiooni saab tõsta.

Logistiliste võimaluste paranemine võib meie olukorda tõsiselt muuta. Selles mõttes toetan ma arvamust, et Mõntu–Ventspilsi liini avanemine on murranguline sündmus. See pole mitte pelgalt Saaremaa või ühe väikese Läti linna küsimus, vaid terve Euroopa turismi kaasamine siia piirkonda. Liiniga seoses luuakse võimalus sõita üle Riia lahe.

Villu Vatsfeld: Tunnustuseks on seegi, et liin valiti Läti Riikliku Turismiagentuuri poolt 2005. aasta parimaks uueks turismitooteks.

Aga minu jaoks on tänavu kõige rohkem muljet avaldanud just põllumajandusliku poole areng. Saare Economicsi lägatöötlemistehase puhul on märkimisväärne see, et see on innovaatiline, keskkonnasäästlik ja oma ligi 50 miljoni krooniga tänavu vist Eestis suurim investeering ühte põllumajandusega seotud objekti.

Kümmekond aastat on jätkuvalt räägitud, et põllumajanduses läheb kehvasti, nüüd aga räägiti kõigepealt aasta alguses, et piimahind on lõpuks üleval, tootmine on tulus. Hädas on pigem töötlejad, sest kui maal ringi liikuda, hakkab üha rohkem silma uusi traktoreid.

Liblik: Kindlasti on ka nii, et päris hulk ebaefektiivseid üksusi on lõpetanud või tootmist lõpetamas. Turu korrastumise ja toodangu kvaliteedi mõttes on see väga tervitatav.

Vatsfeld: Teisest küljest näitab uute tehnoloogiate kasutuselevõtt ka seda, et põllumajanduses on toimumas põlvkonnavahetus. Näiteks Kärlal toimetavad kolmekümnendates eluaastates mehed.

Martinson: Tublisid põllumehi on teisteski valdades – Valjalas, Leisis.

Vatsfeld: Ma siiski rõhutaksin, et turismi arengust on räägitud juba mitmed aastad, seepärast paneksin saavutused põllumajanduses ettepoole laevaliinist, kuigi muus mõõtmes on see loomulikult tükk asja. Mäletan, liini avamise eel arvestati, et sissetöötamise järel võib seda kasutada umbes 20 000 reisijat aastas. Aga et juba esimesel hooajal saadi turule toodud uue tootega 15 000 reisijat täis, arvestades, et alguses olid sadamaga probleemid, siis võib “hirmuga” mõelda, mis juhtub, kui rajatava süvasadama kaudu liinilaev käima hakkab. Turismipumpadest on räägitud mitut pidi. Üks, mis käib läbi Soome, üks läbi Rootsi ja tulemas on see, mis hakkab tööle Rootsi-Saaremaa-Läti suunal.

Uskuda ei suuda ka uute lennuliinide avanemist. Kui veel mõne aja eest oli häda, et ei suudetud siseriiklikku liinigi avada, siis nüüd on piltlikult öeldes valge inimese tunne, kuna on võimalus siitsamast Saaremaalt astuda lennukisse ja sõita näiteks Stockholmi, mis Euroopa pealinnade hulgas pole mitte väikese tähtsusega.

Kui siin oli juttu ka kinnisvaraarendusest, siis mulle teeb rõõmu, et arendatakse muu hulgas ka tööstuskinnisvara. Sel aastal ei saa veel küll rääkida Incap Electronicsi uue tehase müüride kerkimisest, aga aasta alguses kolis näiteks Enerpoint uude tsehhi. Samuti sanatooriumide kinnitatud laiendamiskavad – see pole mitte eramuehitus, vaid laiendatakse rahateenimisvahendeid.

Kui väikeettevõtlusest rääkida, siis võiks esile tuua majutusteenuse pakkujad. Kui turismimahud iga aastaga 10% võrra kasvavad, siis kuidagi suudetakse see mass ära absorbeerida. Eriti pean ma silmas uusi toitlustusettevõtteid, kes on alustanud ja ka kaardile jäänud – Wildenbergi kohvik, La Perla restoran. Ja suur osa nende klientuurist on just turistid.

Räägitakse, et tööjõud lahkub, ehitajad lahkuvad. Samas on Saaremaal hulk üksiküritajaid, kes kinnitavad, et heal töömehel on kohapeal võimalik teenida praktiliselt sama raha. Kuigi jah, osa neist töötab tõesti musta palga eest.

Martinson: Kui ma musta palga vähenemisest rääkisin, pidasin eelkõige silmas ikkagi suuremaid firmasid ja ka FIEsid. Kusjuures viimaste osas oleme Eestis tervikuna arvukuselt esimesel kohal. Meil on ligi 3300 FIEt.

Marek Lepamets: Mis mustalt töötegemisse puutub, siis ettevõtluskeskuse praktika näitab, et, vastupidi, meie kaudu tehakse väga palju väikesi ehitusfirmasid. Töömehed, kes on olnud kusagil suures firmas tööl, ütlevad, aitab küll, teeme kolme-nelja peale osaühingu ja hakkame ise tegutsema.

Martinson: Üks ohtlik tendents siinkohal on see, et suured firmad võtavad inimesi tööle enam mitte töölepinguga, vaid FIEdena tööettevõtu-lepinguga. Viimastel tekib aga sotsiaalmaksukohustus, millega pahatihti ei arvestata. Tööandja hoiab küll 33% kokku, aga inimesele tuleb oma tulult tekkiv maksukohustus üllatusena. Ja sellise õppetunni saajaid on paraku päris palju.

Vatsfeld: Lisaks muule kinnisvaraarendusele on viimasel ajal just haridusasutused paigutanud suuri summasid oma õpikeskkonna parandamisse. See ei puuduta küll otseselt ettevõtlust, aga toimib pikas perspektiivis, sest kui õpilasel jäävad koolist head mälestused, et ta ei läinud ära kusagilt kolkast ja tema ümber oli arenev keskkond, siis tasub ehk mõelda, et pärast ülikooli tagasi tulla ja oma panus anda.

Liblik: Tuleb möönda, et Saaremaa elukeskkond on siiski väga hea. Alates lasteaiast kuni pensionärini välja, kõik, mis sinna vahele jääb, on siiski tasakaalus.

Lepamets: Pean tunnistama, et kedagi otseselt lõppevast aastast esile tuua on väga raske, tublid on olnud ju kõik. Ehk tuleks aasta tegijaks nimetada lihtsalt Saaremaa inimene ühes kõikide alajaotustega, sest näiteks müts tuleks maha võtta notarite ees, kes on teinud hullumoodi tööd.

Liblik: Nii kaugele me kindlasti ei lähe, et siin mingit populismi hakkame taga ajama.

Lepamets: Seda muidugi mitte. Aga ma tahan tähelepanu juhtida sellele, et meie elanike arv on hakanud stabiliseeruma. Olen igal nädalal puutunud kokku inimestega, kes teatavad, et on Saaremaale tagasi tulnud või tulemas.

Kui siin oli juttu kinnisvaraarendusest, siis ka mina arvan, et kohalikul põllumajandusel on, vaatamata vähese viljakusega maadele, perspektiivi. Meil pole õiget metsa, me ei saa kruusa välja vedada, ühesõnaga – oma saart tükkhaaval laiali tassida. Selles mõttes peab põllumajandus olema maakasutuse mõttes jätkusuutlik.

Samas pole kahtlust, et turism ja nimetatud laeva- ja lennuliinid on olulised asjad.

Ja kui puudutada elektroonikatööstust, siis ilmselt lihtsal koostetööl väga suurt perspektiivi ei ole, aga kui leitakse inimesed, kes suudaksid tootearendusega tegeleda, oleks teatud nišš olemas. Selle töö puhul ei oma geograafiline asukoht eriti suurt tähtsust.

Sõrm: Üks meie lootusi oli varasematel aastatel, et Saaremaa arenedes hakkab siia väga palju inimesi ja ettevõtmisi tulema. Tänane selginemine kinnitab, et sellist protsessi ilmselt Saaremaal ei teki. Oleme selleks liiga palju aega mööda lasknud. See, mis olemas on, töötab hästi, aga väliskapitali osakaal meie ettevõtetes on küllalt väike.

Liblik: Ilmselt peame arvestama, et hea idee tuleb meil endil leida ja selle realiseerimiseks vajalikud spetsialistid siia sisse tuua. Nõnda on toiminud mitmed firmad, näiteks Saare Töölaevad või Vettel.

Sõrm: Ma tahangi öelda, et see lootus, et keegi tuleb ja hakkab meil midagi tegema, tuleb ilmselt maha kanda. Seda enam, et praeguses tööturu olukorras pole enam piltlikult öeldes neid inimesi, kes seisaksid seina ääres ja ootaksid, et neid tullakse tööle valima. Põhirõhk läheb saarlase enda peale tagasi ja edasine sõltub sellest, kui palju me ise suudame oma ajusid liigutada, tootearendust teha ja edasi minna. Kui meil on mõistust, siis areneb Saaremaa ka muudes suundades. Kui ei ole, siis jääb domineerima väikeettevõtlus, turism ja kinnisvara.

Lepamets: Kui see väikeettevõtja ise ja ka teda ümbritsevad inimesed on rahul, siis on ju kõik korras.

Ettevõtluskeskuse kaudu on tänavu asutatud uusi firmasid kaks ja pool korda rohkem kui möödunud aastal, aga mis siis? See polegi eesmärk omaette. Oluline, et inimesed oleksid rakendatud ja nad oleksid oma tegevusega rahul.

Martinson: Väikeettevõtluse koha pealt on nii, et igal aastal on meil ikka olnud mõnest tegijast rääkida, kes teatud mõttes üllatab. Oli see siis Saaremaa vee tootmise alustamine, tänavu näiteks Kaarmal seebikeetmine.

Liblik: Aga niisugused ettevõtmised tekivad just seetõttu, et inimene ei ole endaga rahul. Kui tekib rahulolu, siis algab ka mandumine.

Martinson: Kui siin mainiti tööpuuduse vähenemist, siis mina ütleksin, et see on käesoleval aastal suisa järsult vähenenud.

Sõrm: Üks põhjus on siin tööpuuduse arvestamise metoodilised muudatused, mille tulemusena hulk inimesi loobus ennast üldse arvele võtmast. Küll aga on märkimisväärne, et tööpuuduse määr maakonnas paistab olevat stabiliseerunud terve aasta lõikes. See tähendab, et inimeste pidev hõive on paranenud ja ei ole nii, et suvel on kõik rakkes, talvel aga on 2000 töötut.

Liblik: Tasub märkida seda, et majanduslik aktiivsus on viimastel aastatel üha rohkem liikunud ka Kuressaarest väljapoole. Üha rohkem tekib ettevõtteid nii Valjala, Kaarma kui Torgu vallas ja see on positiivne.

Martinson: Tundub, et ettevõtte tegutsemiskaugus Kuressaarest ei olegi enam nii määrav.

Vatsfeld: Eks asi on selles, et Saaremaa tervikuna on küllalt hästi ligipääsetav. Hiidlase juhitav maanteeamet on üsna tõhusalt teinud tööd teede mustkatte alla viimisel. Kui sile, tolmuvaba tee muutub tavaliseks, siis seda rohkem on inimesed valmis ka oma ettevõtlusega minema kaugematesse kohtadesse. Kui näiteks varem Sõrve kruusateedel sõites tundus ümbritsev masendava paigana, siis nüüd on tunne hoopis teine.

Liblik: Kui inimeste üldisest heaolu kasvust rääkida, siis ei saa väita, et pankade laenutegevus kütaks ilmtingimata tarbimishullust. Ostes panga abiga kodu, siis see on asi, mille väärtus suureneb. Kui aga televiisori, siis selle väärtus langeb juba poeuksest välja astudes. Siin on diametraalne vahe.

Sõrm: Kui inimene soetab endale elamise, siis see tähendab teatud mõttes kümme-kakskümmend aastat ebakindlust, mis teda ühtpidi uuristab. Samas, kui mõelda ajale paarkümmend aastat tagasi, siis inimene tegi eluaeg tööd, et siis kuuekümnendal eluaastal saada endale üldjärjekorrast korter või ehitada elumaja. Ja kui ta selle ükskord valmis sai, siis lapsed olid juba suured ja kahekesi hõigati teineteist maja mööda taga. Praegu on võimalik ikka noorel perel soetada elamine ja koos lastega täisväärtuslikku elu elada. Ma tahan väita, et kohustuste kasv võrreldes sissetulekute kasvuga on täiesti normaalses korrelatsioonis. Kindlusetunnet on inimestes täna tunduvalt rohkem kui viis-kuus aastat tagasi.

Liblik: Mina julgustaksin küll inimesi tegema täna tõsiseid investeeringuid, isegi kui need on kolmekümneks-neljakümneks aastaks. Me peame silmas pidama, et oleme siiski oma palgatasemetelt väga madalal nivool. Võrreldes meie lähinaabrite Soome-Rootsiga on meie palgatase seitse-kaheksa korda madalam. Juba täna on Saaremaal ettevõtteid, kes on käesoleval aastal tõstnud inimeste palku kaks korda.

Sõrm: Kaubandusettevõtted ilmselt sinu nimetatud palgatõusu küll tagada ei suuda.

Liblik: Kui meie palgad lähiajal suurenevad kaks, miks mitte kolm korda, siis ei ole raske küsimus maksta paari-kolmekümne aasta jooksul korterilaenu või –liisingut. Isegi tõusvate intresside foonil moodustab see juba viie aasta pärast meie sissetulekute kõrval nii väikese osa.

Kui me tahame oma elu ikka tõhusalt korraldada, siis ei tohi olla mingit surutist. Kui ikka noored tahavad elada omaette silmapilk ja otsekohe, siis tuleb neil see elu jooksul ka kinni maksta. Kui see kohustus neile ei meeldi, on see võimalik alati ja igal hetkel ära müüa.

Sõrm: Kui varasematel aastatel ikka juhtus mõned korrad aastas, et keegi jäi oma soetatud kinnisvaraga kimpu, siis praegu ma ei mäletagi, millal viimati tuli mõne laenuvõtjaga niikaugele minna, et tagatist müüma hakata.

Liblik: Ettevõtjad peavad arvestama sellega, et nad peavad töötajate palku tõstma, sellest ei ole pääsu. Vastasel korral lähevad inimesed siit lihtsalt minema. Palgatõusuga on arvestanud ka kõik välisosalusega ettevõtted.

Ja kõrgemate tööjõukuludega on võimalik konkurentsis püsida. Selle eelduseks on töötajate koolitus, logistika ja toote kvaliteet.


Vestluse pani kirja Mehis Tulk Meie Maa 30-12-2005