Sadamasse hakkab pärast tuliseid vaidlusi kerkima moodne veepark

Tallinna merevärava tondiloss, Vaibaparadiisi lagunev hoone, elab viimseid päevi, sest jaanuari keskpaigas alustab kinnisvaraarendaja Arco Vara maja lammutamist, et teha ruumi võimsale veekeskusele ja spaahotellile.

Pärast mitmekordseid ümbertegemisi jäid Tallinna linnaplaneerijad lõpuks põhimõtteliselt nõusse Vaibaparadiisi kohale kerkiva veekeskuse ja spaahotelli arhitektuurilise väljanägemisega.

Tallinna linnaarhitekt Igor Volkov ütles Postimehele, et soome arhitektide pakutud viimane kujutlus tulevasest veekeskusest on juba päris hea, võrreldes esialgse monotoonse risttahukaga.

Eskiis on valmimas

Veekeskuse projekti on linnaplaneerimise ametis arutatud eelmise aasta suvest peale, seda on lastud ringi teha hea hulk kordi ning nüüd võib tulemusega põhimõtteliselt rahule jääda. Järgmisel kolmapäeval saavad arhitektid, Arco Vara asjatundjad, detailplaneeringu koostajad ning linnaplaneerijad veel kord kokku, et viimased muudatused koos üle vaadata.

«Soome arhitektid on meie märkusi arvestanud ning vastavalt täiendusi ja muudatusi teinud,» ütles Volkov. «Eskiisi koostamine on lõppjärgus. Detailplaneering pannakse avalikuks aruteluks välja mitte varem kui kuu aja pärast.»

Volkovi sõnul oli linnaplaneerijate põhiline soov, et suuremahuline hoone oleks võimalikult liigendatud ning inimeste liikumise suunad oleksid selgelt välja toodud. Tema sõnul ei tohi veekeskus tekitada kinnist kvartalit, sadamast tulevad ja sinna suunduvad inimesed peavad hoone juurest läbi pääsema.

«Algul oli maja arhitektuurne lahendus üpris üksluine, nüüd on seda elavdatud ja kasutatud erinevaid materjale,» ütles ta. «See hoone peab Tallinna väärtustama.»

52 000 ruutmeetri suuruse pinnaga hoone on laias laastus jagatud veekeskuseks ning hotelliks, kuid väljanägemise elavdamiseks on maja osad erineva kõrguse ja tagasiastetega. Kõige kõrgem osa ulatub 24 meetri kõrgusele.

Uudsed võimalused

«Arhitektid on mänginud küll akende, küll väljalõigete ja materjalidega, et maja näiks võimalikult ilmekas,» rääkis Pedosk. Veekeskus kujutab endast klaaskuupi, millel peegeldub kõrval asuva Püha Siimeoni puukiriku siluett.

Klientidele pakub keskus lugematuid võimalusi, mida mujal Eestis ei ole. Näiteks võivad inimesed sukelduda basseini, kus klaasseinte taga ujuvad kalad.

Kõrvaltvaatajale jääb mulje, nagu viibiksid inimesed kaladega koos. Sõita saab lainelauaga ning laskuda alla kuni 20 meetri kõrgusest liutorust. Samuti on keskuses kunstlik rand palmide ja muude eksootiliste taimedega ning palju kohvikuid.

Pedoski sõnul ei karda veekeskuse operaator Holiday Club Finland, et varsti valmiv Kalev SPA pakuks neile konkurentsi, sest maht ja võimalused on niipalju suuremad.

Uus veekeskus on põhipanuse teinud välisturistidele, sest Holiday Club Finlandile kuulub 8 hotelli Põhjamaades ning nende kliendid tulevad kindlasti Tallinnasse lõbutsema. Veekeskuse juurde kuulub ka 360 toaga hotell, kus on puhke-, massaaži- ja muud ruumid klientide igakülgseks teenindamiseks. «Kuid peale turistide annab uus keskus võimaluse ka eestlastele Jurmalasse sõitmise asemel nautida samu veemõnusid kohapeal,» ütles Pedosk.

Veekeskuse arhitektuurilise lahenduse heakskiitmisel on linnaplaneerijaid hellaks teinud lähedal asuv Norde Centrumi mitte just eriti kaunis hoone. Volkovi sõnul näeb sealse kinnistu detailplaneering ette kolme hoone ehitamist, millest praegu on valmis vaid üks, ja seegi lõpetamata.

«Olukord on muidugi parem sellest, kui seal laius veel takjavõsa,» ütles Volkov. «Olen kindel, et paari aasta pärast kerkib samas kohas väärikam hoone.»

Veekeskus ja spaahotell

• Investeeringu suurus 1 miljard krooni.

• Puhkekeskuses on 52 000 ruutmeetrit pinda.

• Hotellis 360 tuba, millele lisandub 90 massaaži-, puhke- ja protseduuriruumi.

• Veekeskuses on kunstlik liivarand, lainelauaga sõitmise võimalus, liutorud, klaasist seintega bassein ja muud atraktsioonid.

• Palju kohvikuid, väliterrassidega restorane ning kaubanduspindu.

Allikas: PM