Odavlend ei pruugi tähendada väikseid reisikulusid

Millised on ohud, millega sooduskampaaniate ajal pileteid soetanud reisihuvilised arvestada ei oska?

Pole ju uudis, et lennufirmade äge konkurents, odavlennufirmade võimas pealetung ja inimeste kustumatu rännukirg on aasta-aastalt aina kasvanud. See paneb nii lennu- ja laevapiletite müüjad kui ka turismifirmad mõtlema, kuidas potentsiaalsed kliendid just oma uksest sisse meelitada.

Turundusnippe on palju ja iga kord ei pruugi klient arugi saada, et on ühe «konksu» mõtlematult alla neelanud ning et odava pileti soetamisega kaasnevad tegelikult kulud, mille katmiseks ei pruugi olla vahendeid ega soovigi.

Halvimaga ei arvestata

Kuid asi, mis reisihuvilistele kõigepealt silma ja kõrva hakkab, on ikkagi odav (lennu)pilet. See peibutab reisima kohtadesse, kuhu n-ö õiget hinda makstes kunagi ei saaks lennata. Selliste pakkumiste õnge minnakse eriti madalhooajal, mil ülisoodsaid hinnapakkumisi tuleb küllusesarvest ja kliendid... mõistagi ostavad.

Sageli ei anta endale aru, et lennupilet kaugesse maailmanurka või siiasamasse vanasse heasse Euroopasse on ainult üks osa reisikuludest ning sageli üldsegi mitte kõige kandvam tulevasest reisist.

Suurimad probleemid, millega samuti üsna tihti reisifirmade poole abi saamiseks pöördutakse, on soov kindlaks ajaks ja väga lühikese broneerimisajaga saada ülisoodsat majutust. See aga ei pruugi alati õnnestuda, sest odavad ja samas korralikud ning kliendi jaoks hea asukohaga majutuspaigad on hinnatud igal pool ning nõudlus nende järele on suur.

See on n-ö ideaalvariant, kuid sageli pole Euroopa suurlinnades isegi keskmise teenindustasemega hotellis võimalik paari päevaga vaba kohta leida. Rääkimata sellest, kas pakutav ka teie kui tellija jaoks sobiv on. Nii võibki juhtuda, et kliendil on küll taskus üliodav lennupilet, kuid ööbimiseks on välja pakkuda vaid nelja- või viietärnihotell.

Teine probleem tabab neid, kes sihtkohast veel kuhugi edasi kavatsevad sõita. Tavaliselt lähevad seda teed suusahuvilised, kel tundub, et ollakse juba «peaaegu kohal», ja mõeldakse, et mis see väike suts siis oma käe peal edasi minna pole.

Ei tohi unustada, et rongipiletid võivad osutuda üsnagi kalliks ja nende sõidugraafik ei pruugi teie lennuplaanidega klappida. Kõrghooajal on suusahotellidega veel see mure, et kohti broneeritakse ainult nädalaks. Tavaliselt on vahetuspäev kas laupäev või pühapäev.

Inimene, kes on endale ostnud odava lennupileti näiteks teisipäevast teisipäevani, ei saa selleks ajaks kuidagi majutust, sest nii tuleks tal toa eest kahe nädala tasu maksta.

Lisakuludega tuleb arvestada ka sel juhul, kui tahate endale võtta suurema vabaduse ja rendiauto. Sellele tuleks kindlasti mõelda kohe, kui odava pileti soetate, sest igas riigis kehtivad rendiauto laenutamisel omad reeglid ning isegi siis, kui olete suuteline kõiki rahalisi kohustusi täitma, ei pruugi te ette tellimata autot saada.

Sõitu tuleb planeerida

Kolmas aspekt, millest kliendid samuti kahjuks mööda vaatavad, on kohapealsed olmekulud. Kui saate mingi ime läbi küll ka odava öömaja, siis võite olla kindel, et sööma peate hotellist väljaspool ja see ei pruugi sugugi odav olla. Paljudes riikides on hotellide pakutav hommikusöök eestlastele niigi kasinavõitu, tuleb leida midagi toekamat ning see tähendab omakorda lisakulu.

Kindlasti tasub mõelda, mida väljavalitud paigas sel aastaajal teha ja näha saab. Kui sõidate mereäärsesse kuurorti keset kõledat sügis-talve või varakevadel, ei jää sellest kindlasti suurem asi mälestus. Ka võib teil paigas, kus viibite esimest korda, olla raskusi ise endale sobiva ja huvitava meelelahutuse leidmisega.

Nii et enne kui ahvatlusele järele annate, tasub alati asju rahulikult kaaluda, ja mis peamine – tuleb mõelda ka sellele, palju «odav reis» teile tegelikult maksma läheb.

Katrin Virkus Sule, VIP Reiside juhataja

http://www.postimees.ee/100206/lisad/reis/191542.php