Lasnamäe muutub üha enam vaesema keskklassi elurajooniks

Tallinna linnavalitsuse tellitud uuringust Lasnamäe, Pirita ja kesklinna näitel selgub, et linnaosad erinevad elanike sotsiaalse staatuse poolest ja Lasnamäe jääb tulevikuski tööstus- ja teenindustööliste elurajooniks.
Tallinna abilinnapea Toomas Vitsuti sõnul uuriti kolme linnaosa elanike ameti ja elukoha seotust ning taheti teada, kas on täheldatav Lasnamäe mõningane getostumine ning Pirita ja kesklinna asumite muutumine eliitpiirkondadeks. “Võib öelda, et tulemused kinnitasid uuritavaid hüpoteese, aga tõid esile ka mõningaid uusi lähenemisi, näiteks varanduslik ruumiline eristumine on arenenud selgelt edasi,” rääkis ta.

Kuigi elamispinnana on suuresti väärtustatud eramaja, tuli uuringust välja, et Lasnamäe elanikkond ei hakka ka lähitulevikus oma elukohta vahetama. “Eri linnaosadel on siiski oma funktsioonid tagada erineva sotsiaalse staatuse ja sissetulekuga inimestele elamispinnad,” märkis Vitsut.
Kesklinn on töökohtade ja teenindusega üle külvatud, samas on Pirital suur puudus isegi esma- ja tarbekauplustest, Lasnamäel jätavad kõvasti soovida inimeste vaba aja veetmise võimalused.

“Lisaks eelnevale oli huvitav tulemus, et Lasnamäe elanikest kõige paremal järjel on kakskeelsed inimesed. Muulased, kes valdavad vabalt eesti keelt, on kõrgematel ametipositsioonidel ja suurema sissetulekuga kui Lasnamäel elavad eestlased ja teised mitte-eestlased,” rääkis abilinnapea.

Uuringu metoodika ja küsimustiku koostas Eesti Tuleviku-uuringute Instituut, sama firma tegi ka analüüsi, esitas järeldused ja lõpparuande. Küsitluse viis juunis-juulis läbi OÜ Ariko MG. Kokku läks see linnale maksma 172 466 krooni.

Kolm linnaosa valiti välja oma erinevuste tõttu, Vitsut tunnistas, et kõigi linnaosade uurimine oleks olnud liiga kallis.

Teadmisi tahetakse kasutada uute tööstusalade kavandamisel, sotsiaalpoliitika territoriaalsete aspektide paikapanemisel, tööjõu ja töötute koolituse organiseerimisel ja üldise linnaruumi kujundamisel inimsõbralikuks elukeskkonnaks.

Lasnamäel on sellise leibkonnagrupi, kus pere keskmine sissetulek on kuni 5000 krooni, osatähtsus peaaegu kaks korda suurem kui kesklinnas ja Pirital.

Kõrgharidusega inimeste osatähtsus on Lasnamäel umbes 2,5 korda väiksem kui Pirital ja kesklinnas. Kui kesklinna ja Pirita elanike hulgas on 21–22% kõrgemad ametnikud, juhid või tippspetsialistid, siis Lasnamäel on selle grupi osakaal vaid 7%. Pirita hakkab silma keskastme-spetsialistide rohkuse poolest.

Tõenäoliselt ei hakka Lasnamäel kunagi olema kõrghariduse ja suure sissetulekuga elanike suurt osatähtsust. Seda enam peaks tähelepanu pöörama sellele, et piirkond ei muutuks ainult töötute ja vähesotsiaalsete elanikega piirkonnaks.

Pirita ja kesklinna elanikud on üldiselt tunduvalt suurema sissetuleku, parema hariduse ja töökohtadega, seal on vähem tööpuudust kui Lasnamäe elanike seas. Kesklinna elanike sissetulekud pereliikme kohta on ligi 1000 krooni kõrgemad kui Pirital ja Lasnamäel.

Parema hariduse ja sissetulekuga inimesed eelistavad elada kas eramute rajoonis või atraktiivsetes kesklinna asumites.

Lasnamäe on elukohaks väiksema sissetulekuga inimestele – eelkõige oskustöölistele, töölis- ja teenindus-ametite esindajatele, aga ka ametnikele ja madalama kategooria spetsialistidele. Samas elukohta vahetada soovib vaid viiendik sealsest elanikkonnast.
EPL