Turismi areng Peipsi ääres vajab koostööd

Peipsi-äärse piirkonna mahajäänud infrastruktuur takistab turismi arengut kogu Ida-Eestis, tõdeti Avinurmes korraldatud seminaril, kus käsitleti omavalitsuste turismialast koostööd.

Seni on Peipsi kui turismipiirkonnaga tegelnud põhiliselt Tartu- ja Jõgevamaa omavalitsused, Ida-Viru ja Põlvamaa on sellest kõrvale jäänud.

OÜ Turismimaailm konsultant Ain Hintsberg ütles, et nüüd on Ida-Virumaal hakatud Soome lahe ranniku ja Tallinna-Narva maantee ümbruse kõrval mõtlema ka Peipsi põhjakalda turismipotentsiaali arendamisest.

See nõuab raha, ent veelgi enam omavalitsuste ja riigi koostööd. “Peipsi piirkond on tänamatult vähe tähelepanu saanud nii turismi kui ka regionaalpoliitika seisukohalt. Seetõttu on infrastruktuur liiga kehvas seisus, et kvaliteetset ja atraktiivset teenust pakkuda,“ ütles Hintsberg.

Peipsi kant vajab arenemiseks senisest oluliselt rohkem raha. Ilmselt on seda Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil aastatel 2007-2013 võimalik saada. Praegu aga ei kujuta keegi ette, kui palju kuluks raha Vasknarvast Värskani kulgeva ala arendamiseks.

Laevaliiklus Peipsil

“Euroopa fondidest peaks Peipsi turismikeskkonna arendamiseks taotlema raha riik, mitte omavalitsused,” leiab Hintsberg.

Üks võimalusi Peipsit rändajate ja puhkajate jaoks senisest köitvamaks muuta on laevaliikluse taastamine.

Peipsi on suuruselt neljas siseveekogu Euroopas. Lõbusõidulaevad sõidavad Genfi järvel, Kemijärvel, Balatonil ja Bodenseel, aga Peipsi järvel kohtab vaid kala- ja piirivalvelaevu.

Aktsiaselts Tartu Sadam on üheksa aastat püüdnud taastada laevaliiklust Tartu ja Pihkva vahel. Vene bürokraatia tõttu pole sellest seni asja saanud. Tartu Sadama nõukogu liige Eero Mikenberg tunnistas, et valget laeva enam Venemaa poolt ei oodata ja hakatakse tegelema laevaliiklusega siseveekogudel. “Kavandame kasutatud või isegi uue laeva ostmist, millega saaks korraldada lõbureise Peipsil,” ütles Mikenberg.

Laevaga on võimalik sõita Võrtsjärve lõunatipust Narva ning sõit Euroopa Liidu piirijõel on kaunis elamus. Mikenbergi sõnul aga puudub Peipsi ääres atraktiivne sihtkoht. Narva on laevaga praegu keeruline sõita. Paadikuuride vahel asuv Kulgu sadam on kruiisituristide jaoks liiga kole koht.

Tulevikumuusika on veehoidla tammile lüüside ehitamine, et pääseks Peipsilt või Emajõelt Soome lahte.

Laev kui ajaviitekoht

Siseveekogul sõitev laev pole Eestis transpordivahend, vaid ajaviitekoht. Sestap võib pilet Tartust Peipsile või Narva olla odav, kui turistid külastaksid laeva restorani ja sauna, unistab Mikenberg. Tema sõnul maksab Soomes Kemijärvel sõitva laeva pilet vaid üks euro, samas jätavad turistid palju raha restorani, mis on kuulus oma hea köögiga. Midagi seesugust sobiks ka Peipsile.

Peipsi põhjakalda probleem on aga kontrollimatu turism. Autodega sõidetakse metsa alla, mistõttu on hävimisohus nii rannamännik kui ka õrn luitetaimestik. Praegu pole Peipsi põhjarannik piisavalt turvaline.

Kui Peipsi ääres oleks korralik turismimajandus, saaksid inimesed puhata, ettevõtjad teenida ja säiliks ka loodus.

Muidu võib ka Peipsi põhjakaldaga juhtuda nii, nagu Piusa kaevanduskäikude või Akste sipelgariigiga, mis kaitseks kontrollimatu külastamise eest tuli sulgeda.

http://www.virumaateataja.ee/060406/esileht/15029855.php