Iga kümnes tasuline tudeng loobub õpinguist

Suurte ülikoolide avatud ülikooli tudengeist loobub alustatud õpinguist keskmiselt iga kümnes, tihti on loobumise taga majanduslik võimetus tasuda õppemaksu, kirjutab Postimees.
Suurim semestriarve, mille on välja kirjutanud Marge Kõrvits pedagoogikaülikooli avatud ülikoolist, tühjendanuks tudengi rahakotti 19 000 krooni võrra. Kuid ei tühjendanud. Tudeng loobus raha maksmisest, ühes sellega aga ka eelseisvast semestrist ning oma nimest pedagoogikaülikooli hingekirjas.

Sõltuvalt ainepunktide hulgast ja hinnast kujuneb selles koolis semestri keskmiseks tasuks 13 000 - 14 000 krooni. Pedagoogikaülikooli avatud ülikooli viiesajast tudengist jätab arve maksmata vähem kui 50 tudengit aastas. Kuna tasulisi tudengeid on hingekirjas keskeltläbi 500, teeb see lahkujate protsendiks veidi alla kümne.

«Kuid on selgusetu, kas seda tehakse majanduslikel põhjustel või ka näiteks töökoormuse kasvu tõttu,» nentis Kõrvits.

Täit selgust selle kohta, mis on õpinguist loobumise tegelikeks põhjusteks, pole ühelgi ülikoolil, sest formaalsed lahkumisdokumendid seda ei kajasta. Siiski saavad tehnikaülikoolis igal aastal 250-300 tasulist tudengit eksmati arve maksmatajätmise pärast, ütles õppeosakonna vastuvõtu- ja üliõpilastalituse juhataja Aime Piht.

«See teeb 35% nendest 800 tasulisest tudengist, kes õppeaasta jooksul üldse eksmatrikuleeritakse,» andis Piht aimu rahaliste raskuste tõttu loobujate võimalikust osakaalust. Ta lisab aga, et ka arve maksmatajätmise põhjused võivad olla mittemajanduslikud. Tehnikaülikoolis õpib veidi alla 4000 tasulise üliõpilase.

EPL