Hispaanlased tahavad Narva-Jõesuusse veepargi ehitada

Poolteise aasta pärast või isegi varem võib Narva-Jõesuus alustada tööd suur veepark, mida ümbritsevad turistide majutamiseks mõeldud ridaelamud.

Hispaania grupp Action Park tegi Narva-Jõesuu linnavalitsusele ettepaneku osaleda uues ühisettevõttes.
Hiljuti Kirde-Eesti vastu huvi tundma hakanud Action Parki juht SRÜ ja Balti riikides prantslane Guillaume Le Berre pidas kohalike ettevõtjate vastupakkumist asjalikuks.

Üks neist on 1995. aastal välja käidud riigipiiril Narva jõe kuivas sängis asuva veepargi mõtte autor Valeri Mjatšin. Seda mõtet arutati tõsiselt veel eelmisel aastal, kuid nüüd ütleb Mjatšin, et see on lahendamata poliitiliste küsimuste tõttu surnud.

„Narva on hea, kuid Narva-Jõesuu on lihtsalt fantastika,“ ütleb uuest projektist innustunud ettevõtja. „See linn peaks nagu tolmuimeja imema kõike turismiga seotut.“

Üle 15 miljoni euro

Kohalike äritegelaste mõte puutus kokku Hispaania firma huviga. Guillaume Le Berre esitles kuurortlinna juhtidele esialgset äriplaani. See näeb ette 15,5 miljoni euro (üle 240 miljoni krooni) suuruse investeeringu ja veepargi äratasuvuse nelja aasta jooksul.

Peale umbes 6,2 miljonit eurot maksma mineva veelõbustuspargi peaksid mainitud investeeringud katma infrastruktuuri ja insenerivõrkude loomise ning väikemajade rajooni rajamise külaliste majutamiseks.

Pärast kompleksi käikuandmist on selle teenindamiseks vaja umbes 200 kätepaari.

Teenustekompleksi – veepark, majutus, toitlustamine – hind peaks olema 500-600 krooni ööpäev.

Hoolitsevad turismimarsruutide eest

Läinud laupäeval Narva-Jõesuus toimunud kohtumisel ütles Le Berre, et nende firma on juba 40aastane ja nende arvel on 84 ehitatud veeparki Hispaaniast Kasahstanini. Action Park vaatleb mainitud temaatikat kompleksselt, mõeldes läbi turistide kohaletoimetamise ja vaba aja veetmise skeemid, ega piirdu ainult ehitusega.

Le Berre´i sõnul on suurem osa Narva-Jõesuu veepargi klientidest eestimaalased, peale nende tulevad veel Loode-Venemaa elanikud ja soomlased. Tema jutust sai selgeks, et külalisi tasub loota alalt 300 kilomeetri raadiuses.

Narva-Jõesuu linnapea Andres Noormägi tunnistas, et ta loodab katsetes linna arendada just venemaalastele. Ta nimetas Peterburi kesklinna ja Narva-Jõesuud ühendavat kiirlaevaliiklust väga reaalseks ning peatselt realiseeruvaks mõtteks. Tema arvates võiks reisi hinna sisse kuuluda ka veepargi külastamine.

Narva-Jõesuu tahab saada maakonnas esimeseks

Noormägi arvates on ettevalmistatav veepargi ehitamise projekt väga tähtis, sest Ida-Virumaa omavalitsuste vahel käib väljakuulutamata võistlus, kes esimesena veepargi ehitab. On selge, et kui see juhtub, tuleb järgmist kaua oodata, sest piirkonnas on see turunišš hõivatud.

Samas näitab Le Berre´i sõnul kogemus, et kui veepargi temaatilist kontseptsiooni ja atraktsioone ei uuendata vähemalt iga viie aasta järel, siis hakkab ta kiiresti turupositsioone kaotama. Nii näiteks toimub see praegu Helsingi lähedal asuva Serenaga.

Narva-Jõesuu omavalitsuselt oodatakse praegu mitme dokumendi vastuvõtmist, mis kinnitaksid ametlikult projektist huvitatust ja kavatsust uue ettevõtte asutamises osaleda. Veel on vaja linna arengukavasse vastavasisulised muudatused teha.

Guillaume Le Berre´i arvates on asjade soodsa laabumise korral hiljemalt poolteise aasta pärast veepark töös ja sellest saab linna visiitkaart.

http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=2906