Ohusignaalid Soome lahe teiselt kaldalt

Oleme olnud seni üsna kindlad, et meie lähinaabrid soomlased tulevad meie juurde iga ilmaga, igal juhul ja igavesti.
Paraku näitavad arvud, et soomlaste huvi ja tulemise tuhin pole enam kaugeltki nii suur kui aastaid tagasi ning aina suuremat osa neist kimbutab tõsine küsimus: mida Eestis vaadata ja teha ning miks minna kaubareisile riiki, kus hinnad kodumaistega võrdsustuma kipuvad.

Euroopa Liiduga ühinemine suurendas tunduvalt Eestisse reisivate välismaalaste arvu 2004. aastal, kui Eesti tasulistes majutusasutustes ööbinud külastajate arv kasvas ligi veerandi võrra – 23 protsenti.

Kuid 2005. aastal kasvas koguturg ainult 8 protsenti ning majutatud välismaalaste osa kõigest 6 protsenti, sest Eestis ööbinud soomlaste arv kahanes 5 protsenti ehk Eestis ööbis 45 000 soomlast vähem kui aasta varem.

Langustrend jätkub ka tänavu, kus esimese kolme kuuga on Eestis majutatud 13 protsenti vähem soomlasi kui aasta varem.

Ööbimiste arv kahaneb

Tegelikult sai langus alguse möödunud aasta mais ning 2005. aasta kõrghooajal maist augustini majutati Eestis 38 000 soomlast vähem kui aasta varem.

Majutuste arvu vähenemine suvekuudel oli juba tõeline ohumärk, kuid erilist poleemikat see siinmail ei tekitanud, kuigi Soomest saame poole kogu meie välisturismist.

Piirkondlikult oli suurim soomlaste majutuste langus Tallinnas ja Lääne-Eestis (langus suurim Lääne ja Saare maakondades) ehk traditsioonilistes Eestisse reisivate soomlaste turismisihtkohtades.

2005. aastal majutati Eesti spaahotellides 9 protsenti vähem soomlasi kui aasta varem ning kuna 2/3 Eesti spaavoodikohtadest asub Lääne-Eestis, võib järeldada, et majutatud soomlaste arvu langus Lääne-Eestis on mõjutatud arengutest Eesti spaasektoris.

Hulk (küsimata) küsimusi

Soomlaste huvi vähenemise põhjustena nimetatakse ametlikult Eesti hinnataseme tõusu ning uute ja atraktiivsete ajaveetmisvõimaluste ja vaatamisväärsuste vähest lisandumist, mistõttu korduvreisid Eestisse muutuvad vähem huvipakkuvaks kui teiste lähisihtkohtade (näiteks Läti ja Peterburi) külastused.

Võib-olla on soomlased 15 aastat ostnud odavat Eestit ja nüüd hinnaargumendi tähtsuse langedes on meie kord tõsiselt Eestit kui mitte enam odavat, vaid rohkem väärtust sama raha eest pakkuvat sihtkohta soomlastele reklaamida ja müüa.

Ilmselt sai hinnaargument lihtsalt enne otsa, kui Eestist soomlaste silmis atraktiivne (päris) turismisihtkoht sai?

Või on languse asemel toimunud arengud, mida ametlik turismistatistika lihtsalt ei kajasta, sest näiteks Helsingi ja Tallinna reisijate arvud Soome suunalt on 2005. aasta kokkuvõttes langenud.

Niisamuti näitas soomlaste Eestisse tehtud majutusega reiside 2,9-protsendilist kasvu (nelja ja rohkema ööga reisides lausa +8,8%) ka ametlik Soome turismistatistika.

Mingi osa selles meie statistikas näha olevast langusest ongi «nihe» soomlaste omanduses või üüritud pindadel toimuva majutumise suunas.

Soomes kasvavad majutusega sisereisid kiiremini kui välismaa-reisid. Kui 2004. aastal kasvasid majutusega sisereisid 6 protsenti ja tänavu esimese kolme kuuga kodumaised reisid 18 protsenti, siis aasta alguses soomlaste reisid välismaale vähenesid 31 protsenti, sealhulgas Eestisse lausa 41 protsenti. Seega – Eesti suurim konkurent reisivate soomlaste pärast on just Soome enda siseturg.

Kui 2000. aastate alguses kasvasid jõudsalt soomlaste tehtud nelja ja enama ööbimisega reisid, siis nüüd on kiireim kasv lühireiside (1–3 ööd) puhul, kusjuures lühireiside osatähtsus on julgelt enam kui kolmveerandi kõigist reisidest.

Pidevalt on suurenenud soomlaste huvi aktiivse puhkuse, sealhulgas mitte ainult kehalise tegevuse, vaid ka isetegemisvõimaluste – kangastelgedel kudumine, savipottide maalimine, siidimaal jms vastu.

Profiil on muutumas

Eestit külastav keskmine soomlane on vanuses 44+, Eestis palju kordi käinud, viibib siin pikalt (keskmiselt 2,27 ööd, spaades 4,7 ööd), on huvitatud peamiselt tervisepuhkusest, eelistab samu kohti ning saab info Eesti kohta reisi- või laevafirmast.

Eestit külastava soomlase vanus nihkub tulevikus vanuserühma 25–34 suunas, ta on Eestis käinud paar korda, huvitub peamiselt lühipuhkusest, ostlemisest, looduskaunitest kohtadest ning ilu- ja terviseteenustest, kuid viimased on neile oluline lisaväärtus, mitte Eestisse reisimise peamotiiv.

Ja info leiab ning broneeringu teeb selline turist pigem ise virtuaalkeskkonnas.

Kindlasti on meie suurim mahajäämus pakkumise mitmekesisuses, kliendikesksuses ja kvaliteedis ning tootearenduse innovaatilisuses, mida ainult ja jätkuvalt hinnaeduga ei korva.

Turunduses jääb meie pakkumine Soome turule väga üldisele ja passiivsele tasemele ning peamiselt virtuaalkeskkondadest meie kohta infot otsiv soomlane teeb ise ära suurema osa tööst, kui samal ajal Soome siseturu pakkumised jõuavad talle sõna otseses mõttes koju kätte.

Mis aitaks?

Alustamaks tõsist tööd Soome turuga on vältimatu 1994–2000 Helsingis tegutsenud Eesti turismiesinduse taaskäivitamine koos selleks vajalike ressurssidega.

Kui 2004. aastal avatud Soome Turismiarenduskeskuse esindus Tallinnas annab tööd neljale inimesele, siis kogu EASi esindab Soome turul ainult üks inimene.

Kusjuures Soomes on matkailutoimisto olemas paarikümnel riigil ning nendest tosin on lausa ametlikud-riiklikud, kuid ainult Eesti on soomlastele olulisim välissihtkoht ja Soome on Eesti turismile olulisim turg.


http://www.postimees.ee/090606/lisad/reis/204992.php