Võidupüha mereparaadi vaatas kohapeal umbes 12 000 huvilist

Võidupüha üritused Saaremaal said alguse juba 22. juuni õhtul Kaarma maalinnal piduliku võidutule süütamisega, kultuuriprogrammi ja saluudiga.

Võidupüha, 23. juuni hommikul kell 8 hakkasid inimesed kogunema Kuressaare Vabadussõja ausamba juurde. Pärast tuletseremooniat kõneles võidupüha tähtsusest peaminister Andrus Ansip. Võidupüha kui riiklikku püha on Eestis tähistatud 1934. aastast. Sõna sai Saare maavanema kt Hans Teiv, kokkutulnuid õnnistas Saarte praost Veiko Vihuri. Monumendi jalamile asetati pärjad ja lilled.

Kell 9.30 toimus Laurentiuse kirikus võidupüha jumalateenistus.

Hiljemalt kella poole kaheteistkümneks soovisid tuhanded huvilised olla Saaremaa sadamas uudistamaks Eesti esimest mereparaadi. Sõidukite rivi Mustjala maanteel ulatus kilomeetritepikkuseks.

Kaitseliidu peastaabi ülema, KL ülema kohustes oleva major Margus Mulla hinnangul on mereparaad ennekõike õppus, millesse on riiklikul tasemel kaasatud palju institutsioone.

Saaremaa sadama esisel platsil olid üles rivistunud liputoimkonnad, aukompanii, Kaitseväe orkester, valitsuse liikmed, parlamendi saadikud, Saare maakonna juhid, omavalitsusjuhid. Mererannikut palistasid tuhanded inimesed. Huvilisi jagus ka vastaskaldale, Mariku randa ja panga pangale. Eesti Raadio saade “Kaitsetahe” teatas 24. juunil, et hinnanguliselt vaatas paraadi 12 000 inimest.

Paraadi ajal töötas sadamas pangabuss, kus sai raha vahetada, välja võtta jne. Samas oli postiauto igasuguste postiteenuste osutamiseks.

Kai ääres seisid reisilaev Meloodia ja Eesti mereväe lipulaev Admiral Pitka. Kaugemal reidil haaras silm paraadist osa võtvate sõjalaevade kontuure.

Eesti Vabariigi hümni järel sai sõna riigipea Arnold Rüütel, kes rõhutas, et rahvuslike väärtuste hoidmine on nüüdisaja üleilmastumises olulise tähtsusega. “Kui rahvas võõrduks ühisväärtustest ja sümbolitest, oleks oht kaotada oma identiteet ning hääbuda ajaloo hämarusse. Täna tähistame taas Vabadussõja suure võidu, Võnnu lahingu aastapäeva. Esmakodselt teeme seda mereparaadiga, mis Eesti kui mereriigi puhul on sümboolse tähendusega. Samuti on tähendusrikas paraadi toimumine Saaremaal,” rõhutas president Arnold Rüütel.

Vabariigi president tundis heameelt paraadist osa võtvate riikide arvu üle, märkides, et Eesti kaitsejõududele ja kaitseliidule lisaks on paraadil osalemas veel kaheksa riigi sõjaväelased. Riigipea toonitas, et riikliku iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi kaitsejõud tervikuna ning kõik väeliigid eraldi on läbi teinud suure ja eduka arengu.

Riigikaitse kõrgeima juhina avaldas president tehtud töö eest tänu peastaabile ja väeliikide juhtidele, eriti aga kaitseväe juhatajale.

“Oma tasakaaluka ja samas innustava tegutsemisega on viitseadmiral Tarmo Kõuts juhtinud meie kaitseväe saavutusteni, mille üle võime uhkust tunda,” avaldas riigijuht tunnustust.

Oma kõnes tõi president Arnold Rüütel välja ka puudused, öeldes, et totaalse kaitse tõhustamine on väikeriigile oluline.

“Kõige olulisemaks pean ma esmase iseseisva kaitsevõime säilitamist ja veelgi sihikindlamat arendamist. Me peame arvestama asjaoluga, et Eesti on NATO piiririigina geopoliitiliselt küllaltki tundlikus asendis. See seab ka oma spetsiifilisi tingimusi, mida saab efektiivselt täita ainult kaitsetahte kujundamisega ja riigikaitsjatele vajalike oskuste õpetamise teel. Siin on ajateenistus abinõuks, millele ma ei näe alternatiivi,” toonitas president.

President Arnold Rüütel avaldas paraadi ettevalmistamise eest tunnustust Kaitseliidule ja eraldi vanemleitnant Toomas Peegile.

Oma esinemise lõpetas president Arnold Rüütel sooviga eesti rahvale: “Head kaasmaalased! Julgeolek ei ole kaup, mida saab üksnes importida. Seda tuleb ka ise toota. Iga riik on selleks suuteline, kui ta tegutseb targalt ja osaleb rahvusvahelises koostöös, unustamata seejuures oma koduseid töid. Ma olen veendunud, et Eesti on just niisugune riik. Soovin teile kõigile rahu ja tarkust, et tugevdada Eesti Vabariiki! Head võidupüha!”

Orkestrihelide saatel saabus Kaitseliidu Saaremaa maleva pealik Toomas Luik tulega. Malevapealik raporteeris Eesti Vabariigi presidendile ja andis riigipeale võidutule.

President Rüütel jagas tule Saare maavanema kohusetäitjale Hans Teivile, Hiiu maavanemale Hannes Maaselile ja piirivalve vanemleitnandile Mati Tervele, kes selle kaatriga Virtsu viis andmaks tule üle Mandri-Eesti esindajaile.

Hans Teiv jagas tule Saare maakonna omavalitsusjuhtidele.

Võõrustajate nimel tervitas külalisi maavanema kt. Hans Teiv. Kontserdi andsid Saare maakonna taidlejad. President Arnold Rüütel ja kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts siirdusid laevale Admiral Pitka. Kell kolmveerand üks lendasid üle paraadiakvatooriumi ja –väljaku kopterid ning USA luurelennuk. Samal kellaajal alustasid laevad liikumist, möödudes Admiral Pitkast. NATO (Türgi ) lennukite ülelend toimus kell 12.52.

Mereparaadi lõpetamist ja ilutulestikku võis näha kell kolmveerand kaks sadamas.

Korraldajad jäid 19 laeva, neist 9 Eesti aluse, osavõtul toimunud mereparaadiga rahule. Lõbusõidulaevaga tuli Saaremaale pool tuhat inimest - väliskülalised diplomaatilistest korpustest ja riigi poliitiline juhtkond.

Ei olnud loodusele ohtlik

Kuigi looduskaitsjad kartsid paraadi korraldamisega keskkonnariske, jäi keskkonnaohvitser Olavi Tammemäe intervjuus ETV-le toimunuga rahule, öeldes siiski, et kõige suuremaks riskiks loodusele on inimene ise.

“Käisin ala läbi ja äärmiselt kurb oli vaadata, mida metsaalused endas sisaldavad. Selle pilgu järgi saab teada, milliseid jooke eesti inimene eelistab, miliseid suitse eelistab, milliseid komme ja krõpse eelistavad meie lapsed. Pealtvaatajate ülalpidamisest sõltub see, kuivõrd puutumata jääb loodus meist maha,” märkis Olavi Tammemäe.

Lennukite ülelendu ja laevade sõitmist Küdema lahes ei pidanud keskkonnaohvitser loodusele ohtlikuks.

Panga pangal maad omav Alver Sagur jäi pangalt paraadi jälgivate pealtvaatajatega väga rahule. “Mingit vahejuhtumit ei olnud. Inimesed käitusid korrektselt. Autode parkimine oli hästi korraldatud. Saaremaa keskkonnaülemad Tõnu Talvi ja Raivo Kallas olid ise kohal asja jälgimas. Minul kui maaomanikul ei ole kellelegi midagi ette heita,” avaldas Sagur rahulolu.

Küll avaldasid nördimust pealtvaatajad selle üle, et sadamas paraadi ei kommenteeritud. Inimesed, kellel ei olnud kasutada abimaterjali, ei saanudki teada, millise alusega merel tegemist.

Hilisemad sadamasse jääjad nägid sedagi, kuidas brittide Edinburgh kaid rammis. Asjaosaliste arvates hindasid briti mereväelased nii oma kui 141 m pikkuse laeva võimeid üle ja põrutasidki äsja valminud sadamakai vastu liiga suure kiirusega.

Meie Maa
http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=26324&kat=1