Eesti suurim ja omapäraseim palkmotell valmib Jõgevestes

Jõgeveste silla lähedal Väikese Emajõe kaldal kerkib mändide alla palkhoone, mida võib Eesti suurimaks ja omanäolisemaks pidada. Rajatav majutuskoht peaks uksed avama aasta lõpul.

Ehitatav hoone kuulub Erametsa Halduse OÜ-le. Osaühingu juhataja Margus Kübar arvas, et majutuskohas saab tööd 10–15 inimest, kaadri valikul eelistatakse kohalikke inimesi. Projekti kogumaksumus on hinnanguliselt 15 miljonit krooni. Viimases etapis on projekti kaasatud ka SEB Ühispank.

Kübar sõnas, et mõte palkidest majutuskoha ehitamiseks tekkis tal 2003. aastal, kui Saksamaal Frankfurdi lähistel taolist ehitist nägi, tõsi küll – ühekorruselist. Tartu Ülikooli raamatukogus sattus talle pihku venekeelne raamat “Modernsed palkmajad üle maailma”. Raamatus nähtu muutis idee konkreetseks.

2004. aastal tegi Erametsa Halduse OÜ taotluse PRIA-le ning sai motelli ehitamiseks toetust 100 000 eurot. Tartust telliti projekt ja alustati ehitamist. 2005. aastal toetas ehitust 900 000 krooniga Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

Ehituse peatöövõtja on Retimar Ehitus Elvast, töödejuhataja Olev Truija. Hulk alltöövõtjaid on peamiselt Tõrvast. Kanada pigiplaatidest katuse ehitas näiteks Brick. Suurt abi on ehitusele osutanud Tõrva Elekter eesotsas firma juhi Olav Napritsoniga.

Jämedamad palgid on oma metsast

Erametsa Haldus tegeleb metsakinnistute hooldamisega, osaühingu tütarfirmad Venemaal ka metsa ülestöötamisega. Rajatav motell asub firma kinnistul ja juhi sõnul pärinevad jämedamad, umbes 45sentimeetrise läbimõõduga palgid samuti oma kinnistutelt. Sealhulgas jämedaim, 230aastasest männist tehtud tugipalk, mis maja esiküljel maast katuseni küünib. Peenemad palgid hankis ehitaja.

Keldrikorrusel asuvast köögist hakkab toitu korrus kõrgemale söögisaali toimetama lift. Hoone keskele ehitatav kolme korrust läbiv trepikäik ümbritsetakse tulekindlate seintega, siseseinte palgid kaetakse kolmekordse lakikihiga.

Maja külgedel on varuväljapääsud, milleni viivad metallist keerdtrepid. Nii on kõik palkhoone puhul vajalikud tuleohutusnõuded täidetud. Välisseinad vuntsitakse üle männitõrvaga. Seega ei kao palgid suures majas ühegi töötluse taha, need on nähtaval nii väljast kui ka seest.

“Väidetavalt on see tõesti suurim palkmaja Eestis,” arvas Margus Kübar, kui hoones ringkäiku tegime. “Tubades saavad olema nii televiisor, telefon kui ka internetiühendus, et külalistel oleks soovi korral võimalik välisilmaga kontaktis olla.”

Puhkus peab andma lisaväärtust

Kahel ülemisel korrusel on toad, nende seas peretoad kahe rõduga, kust avaneb imeilus vaade jõele. Kokku saab motellis olema 50 kohta. Teisele korrusele tuleb lisaks terrassiruum, terrass 60 inimesele on alles ehitamisel. Terrassilt avaneb vaade jõele ja ka sadamale, mis on samuti rajamisel.

Esimesel korrusel asub koolitusruum, sest majutuskoha üks eesmärk on ka koolitus- või konverentsiteenust pakkuma hakata.

Välisuksest siseneja satub avarasse halli, kus saavad koha administraatorilett ja baarinurk. Halli külgseina ehitatakse suur kamin, keskele trepimüüritisse tuleb akvaarium kohalike kaladega. Hoone saab puukütte, sest see on omanikule kõige soodsam.

Väravapostide kõrval hakkavad maja “valvama” puuskulptuurid.

“Plaanis on teha ka loodusrajad puhkekohtadega ja mitu väikest suitsusauna puhkekohtadesse,” rääkis Margus Kübar.

“Väike vanade autode muuseum on samuti asutamisel, esimesed läbirääkimised eksponaatide hankimiseks peetud.”

Ettevõtte kaks väikelaeva on kavas mööda Väikest Emajõge sõitma panna – esialgu näiteks Tondisaareni või Võrtsjärve limnoloogiajaamani, aga edaspidi ehk ka Tartuni või Peipsi järvele välja.

http://www.valgamaalane.ee/140706/esileht/25006776.php