Porkuni on plaanis muuta aasta läbi turistidele atraktiivseks

Maalilise loodusega Porkuni on muutumas publikulemmikuks. Nii puhkajate kui ka kultuuri- ja spordisõprade jaoks.

Porkuni seltsielu kauaaegsel eestvedajal, MTÜ Porkuni juhatuse esimehel Ain Aasal on rääkida uusimatest arengutest maalilise maa-asula elus. Tema nägemuse järgi on Porkunil kõik eeldused muutuda aasta läbi atraktiivseks puhkuse-, kultuuriürituste ja sportimise paigaks.


Et Eestisse viimasel ajal uusi koole ehitatakse, kuuleb harva. Kuuldavasti on just väike Porkuni see, kuhu rajatakse uus koolimaja.

Porkuni elab hetkel ootuse tähe all. Suure tõenäosusega on tulemas olulised muutused. Eelkõige on need seotud uue koolimaja ehitamisega vaimupuuetega lastele. Kõiki võimalikke arenguid seoses sellega on praegu veel raske ette kujutada.

Porkuni on üks neist Euroopa kauni ja tundliku loodusega paikadest, mille arengut rahastatakse projekti S-MAN raames.

Mis on tehtud ja mis teoksil?

Oluline protsess Porkuni jaoks on Euroopa Liidu rahastatud projekti S-MAN 2000 raames käivitunud teemaplaneering. Teatavasti algavad kõik asjad algusest. Praegu tehaksegi plaane, nii reaalseid kui ka utoopilisi. Firma OÜ Aarens Projekt on korraldanud kolm seminari, kus on osalenud paarkümmend kohalikku inimest. Tulemuseks üsna detailne visioon sellest, mis juba olemas. Ka tulevaste arengute piirjooned on saanud konkreetsema kuju.

Laias laastus võiks plaanid jagada kaheks. Need, mis huvitavad kohalikke, ja need, mis on olulised Porkunit külastavatele või siin puhkavatele inimestele.

Uue kooli ehitamine on loomulikult meie n-ö sajandi projekt, sest teostumise korral oleks kohaliku tööhõive mured tükiks ajaks lahendatud. Lisaks on kooli töötajad oma visioonis näinud ka jätkuõppe ja koolituskeskuse väljaarendamise võimalusi.

Millisena näete Porkuni lossi tulevikku?

Väga intrigeeriv on tühjaks jääva vana mõisahoone ja seda ümbritseva kompleksi saatus. Kohalikud ei lepiks kuidagi sellega, et kauaaegne haridustempel mõnele rikkurile suvekoduks saaks. Pigem näeksime siin kas koolituskeskust, taastusravikompleksi või muud avalikus kasutuses olevat asutust. Omad mured on Paemuuseumil, kellele senised ruumid kitsaks on jäänud.

Vajalikud ruumid on olemas, loodetavasti lahenevad ka omandiküsimused. Uudiseks on seegi, et EAS andis väikese summa arheoloogiliste väljakaevamiste eeluuringute tegemiseks Piiskopilinnuses.

Porkunis on sellel aastal olnud nii spordilaagrite kui teatrisuvi. Rääkige sellest lähemalt.

See suvi tähistab ka suveteatri sündi Porkunis. Lavaküpseks sai Ludvig Holbergi “Purjus peaga paradiisi”. Etendust on näinud juba tuhanded inimesed, vastukaja on nagu ikka erinev. Olen üsna kindel, et traditsioon saab jätku ja edaspidi kuuleme Porkunis lavalaudadele jõudvatest etendustest igal aastal.

Üsna vähe on räägitud sellest, et aastakümneid on Porkunis oma suvelaagreid pidanud maakonna kergejõustiklased, kes augusti algulgi spordiväljakul hoolsalt harjutavad. See väljak on omamoodi fenomen, pole siin moodsaid rajakatteid ega mingeid mugavusi, aga samas on olemas kõik selleks, et panna alus korralikele tulemustele. Ja haruharva on see suveõhtutel tühi.

Viimastel aastatel on järjest rohkem moodi läinud aktiivne puhkus, kus lõõgastushetked vahelduvad sportliku tegevusega. Mida on Porkunil külastajale selles valdkonnas pakkuda?

Tulevikuplaanides on kindlasti oma osa aktiivse puhkuse ja spordivõimaluste avardamisel. Küllap teavad paljud, et siinkandis on fantastilised rattarajad, kus väga vaheldusrikkal maastikul võib kombineerida kümneid erinevaid marsruute. Need tuleb nüüd tähistada, koostada skeemid.

Üsna reaalsena nähakse ka suusarolleriraja kavandamist siinsetele küngastele. See oleks esimene meie kandis ja oluline mõlema suusakeskuse - Tamsalu ja Väike-Maarja - jaoks. Seni on olnud Porkuni suusatajate jaoks praktiliselt avastamata. Kuid just neil vaheldusrikastel maastikel on nauditav suusatada talvepuhkuse ajal. Porkunil on, kus suunas areneda, et muutuda ka talvisel ajal atraktiivseks.

Puhkaja jaoks on tähtis, et siin oleks seda, mida ta seni just Porkunist on otsinud: rahu, turvalisust, huvitavat ja vaheldusrikast loodust. Seepärast pole kavas teha siin midagi, mis muudaks paiga massiturismikeskuseks. Pigem ootame siia haritud, kultuurihuvilist, aktiivset ja uudishimulikku külastajat. Selleks ongi vaja väljaehitatud kämpingut, parklaid, spordiväljakuid, tähistatud kõndimise- ja jalgrattaradasid, linnuvaatlustorni.

Oleme seni rääkinud Porkuni positiivsest arengust. Kuid millised on selle kauni koha probleemid ja valupunktid, mis vajavad lahendamist?

Suurimaks mureks on hetkel loomulikult korraliku toitlustus- ja majutuskoha puudumine. Olemasolev kohvik on rannasviibijatele paras, aga näiteks muuseumi külastajad ja siin kauem viibida soovijad ei leia kahjuks enda jaoks sobilikku paika.

Kohaliku rahvamaja renoveerimine on toppama jäänud, maakonnakomisjon jagab raha küll uute jätkuprojektide algatamiseks, kuid mitme aasta eest alustatud ehituse lõpetamiseks seda seni jagunud pole.

Muret tekitab jätkuvalt Porkuni järvede veetaseme suur kõikumine.

Järvedeta kaotab maaliline paik suure osa oma võlust. MTÜ-l Porkuni on julge mõte, võtta järved oma hoole alla. Et koos teadusringkondadega ja Euroopa fondide abiga leida lahendusi Porkuni järvede päästmiseks.

Porkuni on atraktiivne paik ka kinnisvaraarendajate jaoks. Millised on uudised uute kodude ehitamisest sellesse kaunisse Lääne-Virumaa paika?

Üsna oluliseks võib kujuneda Porkuni arenguloos uue elamurajooni sünd, aga sellest on vist vara veel rääkida.

Teada on mitmeid inimesi, kes hea meelega siiakanti elamise ehitaksid.



http://www.virumaateataja.ee/040806/esileht/15032304.php