Soomlased annavad tooni

Huvi Järvamaa huviväärsuste vastu püsib endiselt, selles suhtes kasutavad inimesed järjest vähem turismiinfokeskuse abi ja leiavad põnevad paigad ise üles.




Paide turismiinfokeskuse juhataja Piret Sihver tunnistas, et huvi infokeskuse vastu on kahanemas. «Kui Eesti ühines euroliiduga, hüppas külastatavus kõrgele, kuid praegu on see stabiliseerumas,» selgitas ta.

Peamiselt on huvi kaotanud soomlased, kuid Sihver täheldab Lõuna–Euroopa turistide huvitatust.

Pered asendavad pensionäre

Juulis küsis Paide turismiinfokeskusest nõu ligi tuhat inimest, juunis veidi vähem. Juuli lõpuni on tänavu külastajaid kokku olnud üle 3400. Eksootilisemad turistid tulid Järvamaad väisama koguni Hiinast.

Sihveri ütlust mööda võis infokeskus näidata samasuguseid numbreid enne euroliiduga liitumist, nii et turistide vähesust pole tegelikult põhjust kurta.

Tammsaare muuseumi Vargamäel direktor Eduard Ubaleht lausus, et etendus «Vargamäe kuningriik» suurendas juulis külastajate hulka märgatavalt. «Et piletiostjad said tasuta külastada ka muuseumi, kasutasid seda võimalust paljud,» selgitas ta.

Juunis ja juulis käis Tammsaare muuseumis üle 1300 külastaja, kellele lisandusid etenduse vaatajad.

Peamised turistid on Ubalehe ütlust mööda soomlased. «Soomlased on põhiliselt Tuglase seltsist, kes Tammsaaret väga austavad ja eesti keelt hästi mõistavad,» sõnas ta.

Ubalehe ütlust mööda on käes pereturismi kõrgaeg. «Pensionäride hordid on vähenenud, rohkem on keskealisi, nooremaid ja peredega inimesi.»

Jaanalinnud teevad Imaverele reklaami

Ubaleht märkis, et Tammsaare muuseumis naudivad külastajad miljööd ja keskkonda, suurt huvi tunnevad ehituskultuuri vastu. «Pettuma peavad nad selles, et Tammsaare romaanis kirjeldatu ei vasta päris sellele, mis kohapeal on,» lausus ta. «Lugu leidis aset siiski Tammsaare peas ja pole otse elust võetud.»

Eesti piimandusmuuseumi peavarahoidja Leelo Saar on täheldanud sel aastal külastajate vähesust. «Suvel käib eakamaid ja peredega inimesi,» lausus ta. «Muuseum tõmbab rohkem ligi lähinaabreid.»

Saare meelest toovad piimandusmuuseumile tähelepanu Türi majandusgümnaasiumi õpilaste müürimaalingud. Samuti ajalooline maja, mille väliskuju on säilinud aastast 1910.

Saar märkis, et eestlasi huvitab nõukogude piimanduse ajalugu, millega muuseum pole jõudnud veel lähemalt tegeleda.

Imaveres asuv Sassi talu on suve jooksul tutvustanud jaanalinde 5000 inimesele. Jaanalinnufarmi omaniku Innar Rohtsalu meelest võiks neid rohkemgi olla, sest talu on juba pikalt tegutsenud.

Siiski tunnistab Rohtsalu, et turiste on hakanud viimasel ajal palju liikuma. Neid on tulnud Saksamaalt, Kanadast, Inglismaalt ja isegi Itaaliast.

Farmi edukuse võtmeks peab Rohtsalu asukohta ning koostööd Imavere kõrtsi ja piimandusmuuseumiga. «Teeme ühisreklaame ja suuname turiste üksteisele,» selgitas ta. «Niimoodi saavad turistid ühes kandis pikalt ja huvitavalt aega veeta.»

Kevadest saadik on Sassi talust osta jaanalinnuõlist ja –rasvast kosmeetikatooteid. Veel plaanib Rohtsalu toidukoha ehitust, kus jaanalinnumune ja –liha süüa.

Farmi vastu on huvi tundnud ka telekanalid. Sassi talus on filmitud saadet «Kutsu Iff külla», «Buss», paar nädalat tagasi käis «Õige valik». «Me ei reklaami mitte ainult enda talu, vaid ka Imaveret ja kogu Järvamaad,» lisas Rohtsalu.

Siseturism on maakonnas tõusuteel

Paide Vallitorni on maist siiani külastanud üle 2400 inimese. Vallitorni administraatori Sirje Rõugu ütlust mööda on neid enam–vähem sama palju kogu aasta.

Väliskülastajate hulgas leidub kõige rohkem soomlasi, käima on hakanud sakslased. Samuti täheldab Rõuk vene keelt kõnelevaid turiste. «Eelmistel aastatel on tornis käinud enamasti grupid, aga nüüd üksikud inimesed,» lisas ta.

Peamiselt tunnevad inimesed huvi torni ehituskäigu ja ajaloo vastu. Eakad ja tervisehäiretega külastajad nõuavad Rõuga ütlust mööda torni lifti, millele on ka vastaseid.

Veskisilla motelli juhatuse liige Indrek Mardo ütles, et siseturism on tõusuteel. «80 protsenti meie külastajatest on eestlased, on ka soomlasi ja üksikutest kohtadest mujaltki,» lausus ta.

Veskisilla tõmbab ligi kalapüügi ja kardisõiduga. Kalapüük on Mardo väitel sel suvel eriti populaarne.

Mardo ütlust mööda külastab motelli iga aastaga aina rohkem turiste. «Vahel juhtub sedagi, et meil pole ühtegi tuba välja anda,» lausus ta. «Rohkem sõnu polegi vaja, tööd on palju.»

http://www.jt.ee/150806/esileht/20003651_1.php