Lennukid seisavad, rongipiletid välja müüdud

Briti terrorihirm paneb suurema löögi alla odavlennufirmade ärimudeli.
Esmaspäeval alandas Suurbritannia terroriohu taset “kriitiliselt” “tõsiseks”. Reisijatel on nüüd lubatud käsipagasina kaasa võtta üks ese, mis on tavapärasest poole väiksem. Ka ei otsita lennuväljadel enam läbi kõiki reisijaid, vaid pooled. Uus kord pidi jõustuma esmaspäevast-teisipäevast.

Analüütikud ennustasid Financial Timesile, et suurima hoobi annab kriis odavlennufirmadele, kes võtavad reisijatelt pakkide lennuki pagasiruumi panemise eest lisatasu. Näiteks easyJet suurendas inimese kohta pardale võetava pagasi limiiti viie kilo võrra – 25 kilogrammini.

Briti lennuvälju haldav kontsern BAA andis korralduse kärpida esmaspäeval Heathrow’lt väljuvaid lende 20% võrra kõigil ettevõtteil, kellel tõuseb lennuväljalt päevas õhku üle nelja lennuki. Suurbritannias vaid pikemate lendudega opereeriv Virgin Atlantic kaebas, et korraldus soosib British Airwaysi taolisi ettevõtteid. Viimati mainitu jättis nimelt ära 39 oma esmaspäevasest 202 lühemast reisist, kuid vaid viis 76 pikemast. Pole ka ime – pikemad lennud annavad 60% kontserni kasumist.

Võitsid Flybe ja Eurostar

1987. aastal börsile viidud BAA teenis mitmelt poolt tugevat kriitikat. Iseäranis hõõrusid heameelest käsi lennujaamade erastamise vastased, kes süüdistasid ettevõtet liigses kulude kärpimises. Turvakontrolli karmistamine muutis eriti kriitiliseks olukorra Heathrow’l, mis töötas juba enne terrorihäiret täisvõimsusega.

Endine minister Denis MacShane soovitas valitsusel võtta appi sõjaväe, väites, et Heathrow’l toimuv “haiseb kolmanda maailma kaose ja organiseerimatuse järele”. Sõjaväe rakendamist nõudis ka Ryanairi juht Michael O’Leary.

British Airways pidi neljapäevast pühapäevani tühistama 900 Heathrow’sse või Gatwicki planeeritud lendu 2900-st. Ettevõttel jääb vaatlejate hinnangul tuluna saamata üle kümne miljoni euro. Ryanair jättis nädalavahetusel ära viiendiku Stansteadi lendudest. Võitjaks hinnati aga odavlennufirmat Flybe, kes ei kasuta ühtegi Londoni taevaväravat ning kellel tänu sellele tõusis 98% lende õigel ajal õhku.

Kasu lõikas ka raudteeoperaator Eurostar, kes teatas, et segadus õhuliikluses tõi Londoni, Pariisi ja Brüsseli vahelistel liinidel opereerivale ettevõttele 5500 täiendavat broneeringut. Londoni-Pariisi rongid olid nädalavahetusel täiesti välja müüdud.

Lennufirmade aktsiaid aga toimunu oluliselt ei kõigutanud. Queensis paikneva St. John’s University ärikorralduse professor Anthony Sabino sõnas New York Timesile, et lennureisijad on “õppinud elama” terroriohuga. “Inimesed ei torma reisilaevadele, et Atlandit ületada,” uskus ta.


http://www.epl.ee/?artikkel=350981