Turismiinfokeskus vajab kasvuruumi

Paide Pärnu 6 majal ripub kümnendat aastat i–täht ja ühel esimese korruse toal silt «Avatud – Open». Toa perenaine Piret Sihver arvutas, et viimase kaheksa aasta jooksul on läbi astunud 32 000 klienti ehk üle kaheksa inimese päevas.




Sihver selgitas, et turismiinfokeskus sai 28. augustil küll kümneaastaseks, kuid esimesel kahel aastal ei peetud klientide üle arvestust.

Tema töötab Paide turismiinfokeskuses üheksandat aastat, varem juhataja ja projektijuhi, nüüd infokonsultandina.

Õigupoolest on muutunud vaid ametinimetus – tööd teeb ta ikka üksi, vaid suvel on abilisi –, eelmisest aastast on infokeskus maist septembrini avatud seitse päeva nädalas.

Keskus vajab paremat asukohta

Sihver oskab võrrelda, et kui algusaastatel käis 1200 klienti aastas, käib nüüd aastas sama palju välismaalasi.

Näiteks eelmisest aastast on kirjas 3050 turismiinfo vajajat, neist 1314 välismaalast, kellest omakorda 571 soomlast. Tänavu kuue kuu jooksul on i–punkti külastanud 1966 inimest, neist 433 soomlast.

See tähendab üht: i–punkti ainus väike tuba on ammu kitsaks jäänud. «Suvel, eriti kui on mõni suurem grupp ja kõik tahavad osta postkaarte, on saba uksest väljas. Mõni on loobunudki,» põhjendas Sihver.

Kriitikat on tehtud, et suveniire pole müügis, aga neid pole Sihvril kuhugi panna. «Ühe riiuli trükistega tõstsin niigi ukse taha,» lisas ta.

Ka peaks Sihvri meelest i–punkt asuma rohkem turistidel jalus. «See peaks olema kiriku ja Keskväljaku kandis, kus suured turismibussid peatuvad,» sõnas ta.

Kümne aastaga on silmatorkavalt muutunud trükiste kvaliteet. «Varem oli palju paljundusmasinast läbilastud mustvalgeid häguste fotodega lausa häbenemist väärt voldikuid – siis oli asi seegi,» ütles Sihver. «Esimesi värvilisi oli jagada vaid tõelistele huvilistele. Nüüd on riiulid lookas ja «uudsevilja» tuleb kogu aeg.»

Sihvri eestvedamisel ja Järvamaa omavalitsuste liidu rahatoel on välja antud kaheksa Järvamaa turismiinfo vihikut, aasta lõpul on oodata uut.

Ka on kohalikud ettevõtjad mõistnud, et enesereklaam on nende enda kätes, ja haaravad Sihvri ütlust mööda kinni igast võimalusest.

Palju on uusi koostööpartnereid: Eesti instituut, põllumajandusministeerium oma Eesti Toiduga, Tartu Ülikool brošüüridega välistudengite tarvis, kirik «Teeliste kirikutega». «Kui varem üritati iga trükist müüa, siis neid, kes heast tahtest turistidele midagi annavad, tuleb üha juurde,» sõnas Sihver.

Turistid käituvad lõbusalt

Kliente on mitmesuguseid. «Turistid on alati lõbusad, puhanud, rahulolevad. Oma üheksa tööaasta jooksul olen kohanud vaid üht ebameeldivat klienti ja seegi oli eestlane,» meenutas Sihver.

On neid, keda infotöötajad kutsuvad vaikivateks turistideks. «Tuleb sisse, ei ütle teregi ja kui küsin, kas saan aidata, vastab: just looking, võtab riiulilt suvalise trükise ja libistab end, külg ees, uksest välja,» kirjeldas Sihver.

On korduvkliente, kes tegelevad väliskülalistega või reisivad palju ringi. «Nemad käivad siit trükiseid võtmas. Näiteks noored, kes lähevad välismaale laagrisse ja peavad tutvustama oma kodumaad,» selgitas Sihver.

Talle tundub, et kliendid on rahul. «Eestlane küsib vaatamisväärsuste kohta, välismaalane otsib majutust, hea, kui talle on mõni trükis näppu anda, kust ta valib,» lausus Sihver.

Muide, Paide viidad, mis on mõeldud jalakäijatele, tekitavad Sihvri teada tohutult segadust: turist tuleb autoga – viit näitab, aga tee on ühesuunaline.

Lisaks igapäevatööle on Sihvri juures käinud praktikal 13 noort Eesti turismiõppekoolidest, ta on juhendanud kümmekonna õpilase Järvamaaga seotud lõputööd.



http://www.jt.ee/020906/esileht/20003738.php