Turismiinfokeskus peab kõike teadma

Kuressaare Turismiinfokeskuses teenindas külastajaid tänavu suvel kiireimal ajal koguni kuus töötajat. Lätlastest klientidele oli abiks läti rahvusest töötaja.

Tänavu suvel käis turismiinfokeskuses paar tuhat külastajat rohkem kui aasta tagasi. Kui mullu mai algusest augusti lõpuni külastas keskust 14 430 turisti, siis tänavu 16 454. Kõige suuremat kasvu (+40 %) näitas augustikuu. Ülejäänud suvi möödus enam-vähem samal tasemel, mis aasta tagasi.

Võlub imago

“Saaremaa võlub oma müstilise ja hea imagoga, mistõttu on Saaremaad kui turismisihtkohta palju kergem müüa,” lausub turismiinfokeskuse juhataja Karmen Paju. “See on kauge põnev meretagune paik. Sageli tullakse siia stressi maandama, nautima säilinud puutumata loodust ja põnevaid vaatamisväärsusi.”

Turismiinfokeskuse töötaja Kristina Mägi andmeil on tänavusuviste külastajate seas palju Mõntu-Ventspilsi laevaliini kasutanud inimesi. Ja mitte ainult lätlasi.

Hinnaga ei peibuta

Karmen Paju sõnul on Saaremaa ja kogu Eesti kui turismi sihtkoha hinnaeelis hakanud kaduma. “Nüüd on vaja mõelda ja süsteemselt tööd teha selleks, et külastajate arvu hoida. Peaksime rõhku panema teeninduskvaliteedi tõusule, et mitte valmistada külastajatele pettumust. Pöördub ju inimene ikka sinna tagasi, kust talle jääb meeldiv külastuskogemus,” rääkis Paju.

Mida kummalist on külastajad turismiinfotöötajatelt küsinud? “Kõike tullakse küsima, mida mujalt ei osata küsida,” ütleb Mägi. Nii on kliendid tundnud huvi, kust saab prügikaste rentida, või pöördunud nõu saamiseks infokeskuse poole veeavarii korral.

Küsitud on ka, miks ei ole praamiühendust Pirita ja Kuivastu sadama ning Kuivastu ja Saaremaa sadama vahel. “Otsisime ühe Saaremaal sündinud ja lapsena Austraaliasse emigreerunud härra ema hauda,” meenutas Kristina Mägi seika tänavusest suvest. “Teada oli vaid ema nimi. Ja leidsime haua.”

Kadunud sõbrad

Samuti otsis infokeskus ühe saksa noormehe palvel kaotsiläinud “elu armastuse” telefoninumbrit. “Teada oli nende kohtumispaik ja -situatsioon Tallinnas ning olemas neiu foto,” ütles Mägi. Ka see neiu leiti.

Kord tõi politsei keskusesse 50. eluaastates läti proua, kes oli linnuse juures grupist maha jäänud ning teadis vaid, et nad eelmine päev Saaremaale tulid.

“Ei teadnud, kus ööbisid, kuhu täna veel minema pidid, ühegi kaasreisija telefoninumbrit – ühesõnaga mitte midagi,” lausus Kristina Mägi. Ka see kaotsiläinud ekskursioonigrupp leiti.

Mänguväljakuid ja istepinke!

Karmen Paju tunnistas oma heameelt, et aktiivse puhkuse võimaluste arv Saare maakonnas aasta-aastalt mitmekesistub. Tänavu suvel lisandusid allveesukeldumine, paraplaaniga lendamine, surfilauaga sõitmine.

Paju sõnul on külastajail jäänud Saaremaast enamasti positiivsed muljed, ent on ka väljendatud rahulolematust ning tehtud ettepanekuid, kuidas Saaremaad ja Kuressaaret turistisõbralikumaks muuta.

“Negatiivset vastukaja on tulnud näiteks pikkade praamijärjekordade ning selle kohta, et pole olnud võimalik broneeringut teha,” rääkis Karmen Paju.

Perega reisijate hinnangul napib ilusas kuurortlinnas Kuressaares laste mänguväljakuid. “Lasteaedades on mänguväljakuid küll, aga külastajad ju neid üles otsima ei hakka,” ütles Paju. “Tema eelistaks ikka kaasaegset, turvalist ja lapsesõbralikku mänguväljakut.”

Samuti on ette heidetud istepinkide vähesust Kuressaares. “Kui sa parasjagu tassikest kohvi ei soovi, ei lähe sa ju välikohvikusse istuma,” ütles Paju. “Pigem istuksid lihtsalt pingil ja naudiksid linnamiljööd.”

Ka on ette tulnud rahulolematust Kuressaare parkimiskorraldusega. “See on väga valus koht,” tõdes Paju. “Linna sissesõiduteedele on küll paigaldatud väikesed eestikeelsed infotahvlid, et parkimine kesklinnas on tasuline, aga neid sageli ei märgata ja välisturist ei saa neist ka aru. Samuti valitses tänavu suvel infopuudus selle kohta, kust osta parkimispileteid.”

Turistid leiavad, et Kuressaare kesklinnas võiks olla suur linnakaart, mis praegu puudub. (M.P.)

Soomlasi-rootslasi vähem

• Lõviosa keskuse külastajaist olid välismaalased – 13 105. Eestlasi käis keskuses vaid 3349.

• Kõige rohkem käis keskuses soomlasi – 4627, järgnesid sakslased – 2536. Lätlastest külastajaid oli 1875 ning rootslasi 1101. Venelasi käis tänavu nõu ja abi saamas 320. Keskusel on tänavu suvel olnud eurooplaste ning USA ja Kanada esindajate kõrval külastajaid nii Uus-Meremaalt, Austraaliast, Aasiast kui ka Lõuna-Ameerikast.

• Tublisti on võrreldes mullusega kasvanud keskuses käinud lätlaste, venelaste ja leedulaste, mõnevõrra kahanenud aga soomlaste ja rootslaste arv.

• Telefonikõnesid võttis infokeskus maist juuli lõpuni vastu 4975, kirjalikke päringuid elektronposti ja faksi teel saabus 839.


Monika Puutsa Meie Maa


http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=26872&kat=1