Internetiajastul on reisimine lihtne ja soodne

Minu reisimise filosoofia on, et ma ei reisi kunagi ainult lõbu pärast, vaid püüan seda alati ühitada kas mõne messi või koolitusega. Seega reisides ma ainult ei puhka ja ei kuluta, vaid ka töötan ja teenin. Üle paari kuu ma oma reise ette ei planeeri, kuid viimasele hetkele ka lootma ei jää.
Kui olen leidnud mõne messi või koolituse, kus kindlasti osaleda soovin, alustan eeltööd juba paar kuud varem: surfan ringi erinevatel saitidel ja otsin parimaid pakkumisi. Internet on selles mõttes tänuväärne, et reisi planeerimisega saab tegeleda täpselt sel ajal, kui mahti on, ja ma ei sõltu ühegi firma töögraafikust.

Ja muidugi info! Internetist saab kätte iga arvestatava lennufirma hinnad ning neid omavahel võrrelda. Hollandis on hea sait Vliegwinkel.Netherlands (www.vliegwinkel.nl), Eestis on korralik online reisibürool Bookinghouse (www.bookinhouse.net).

Austraalia, mu lemmik

Kõik mandrid olen ma küll läbi käinud, kuid kõiki riike muidugi mitte. Keskmiselt teen kaheksa kuni kümme reisi aastas, kuid näiteks Austraalias olen käinud koguni viisteist korda. Esimest korda sattusin kängurude maale enne Sydney olümpiamänge 1999. aastal. Teisel kohal on külastatavuselt Jaapan kaheteistkümne korraga.

Lemmiksihtkoht on aga siiski Austraalia. Mulle meeldivad austraallased – nad on sellised easy-going ehk muretu ellusuhtumisega inimesed. Eks neil ole päikest rohkem ja elu sellevõrra tõesti muretum. Eestlane peab palju liikuma ja palju sööma, et meie kliimas üldse elus püsida.

Aga Austraalias on just tänu päikesele elada väga odav, arvestades kas või seda, kui palju vähem võrreldes Eestiga kulub Austraalias raha elektrile ja erinevate ilmaolude jaoks sobivatele jalavarjudele ja riietele. Ning muide, üürikorter Sydney kesklinnas maksab pea sama palju kui Tallinnas. Aga selle vahega, et sealne korter on katuseterrassiga, kust ei puudu palmid ja bassein. Siin ei ole ei palme, basseini ega päikest. Vahel olen mõelnud, et võiks Austraaliasse elama minna.

Üheski lennujaamas pole ma interneti kaudu ostetud piletitega sekeldustesse sattunud, kõik on alati toiminud. Kuigi kerge hingevärin on ikka vahel sees.

Oluline on teha alati reisikindlustus, et oleks muretu isegi siis, kui kõik ei lähe plaanipäraselt. Austraaliasse on suveajal viimasel hetkel piletit saada pea võimatu, seega viimase hetke pakkumistele loota ei maksa. Tasub teada, et Austraaliasse on lennufirmade sooduspakkumised tavaliselt veebruaris-märtsis ja eriti suurt võitu võib saada kontinentide vaheliste lendudega.

Kogu punkte, jälgi mängu

Kui Austraaliasse maksab tavaline lennupilet 18 000 – 25 000 krooni ringis, siis sooduspakkumisega olen Amsterdamist lennanud vähem kui 13 000 krooniga. 5000 krooni kokkuhoidu on aga päris arvestatav summa.

Üldiselt teevad pea kõik lennufirmad paar korda aastas sooduspakkumisi ja minu lemmikud on Qantas Airways (www.qantasairways.com) ja Cathay Pacific Airways (www.cathaypacific.com).

Sooduspakkumiste lähtekohad on London, Frankfurt ja Amsterdam. Vahel olen mõelnud, et soodsam oleks üldse näiteks Amsterdami kolida, kust lennud igasse ilmakaarde oleksid käe-jala juures. Hoiaks pea igalt reisilt 4000 krooni kokku, mis muidu suurlennujaama ja Tallinna vahel lendamiseks kulub.

Lennates tasub kindlasti ka punkte koguda. Üldiselt on nii, et teed kuus pikka lendu ja juba seitsmes on tasuta. Samas tuleb aga hoolikalt jälgida erinevate firmade punktisüsteeme, sest mõnel lennufirmal aeguvad punktid väga ruttu. Ise olen Austraaliasse ka punktide eest lennanud, nii et soovitan kõigile.

Reisi ajal ei ööbi ma hotellides, vaid nn noortekates ehk hostelites. Et reisil olles käin hotellis ainult magamas, ei näe vajadust selleks palju kulutada. Ärikohtumised peetakse ju alati mujal.

Isegi kui satun mõnikord noortekasse, mis mingil põhjusel ei sobi, on sealt ju alati võimalus lahkuda. Hinnatase on noortekates odav, näiteks Londonis saab voodi neljases toas ainult 300 krooniga.

Mõnes Euroopa hostelis on aga hakatud kehtestama vanusepiiranguid ning üldiselt on see 40 eluaastat. Mujal maailmas pole ma vanusepiiranguid kohanud. Noortekaid on väga lahedaid, kord oleksin peaaegu uue aasta vastu võtnud ühes Lõuna-Aafrika vanglas, mis oli kohandatud... hosteliks!

Austraalias on noorte turismifirmad, nagu näiteks Oze Experience (www.ozexperience.com), Uus-Meremaal Kiwi Experience (www.kiwiexperience.com).

Neil on oma reisimarsruudid ja ka oma bussid ning nii saab ise reisi planeerida ja soodsalt ringi liikuda. Üks noorte turismifirma pakett näiteks marsruudil Sydney–Melbourne–Adelaide maksab 3000–4000 krooni.

Varu kolm nädalat

Bussireisi võib kombineerida lennukisõiduga sisemaale. Kombineeritud variandid on igatahes odavamad kui tavaturismipaketid. Austraalia turismifirmast võttes maksab reis Punasele kaljule koos kahe ööbimisega hotellis 7000 krooni.

Liikumisel võiks arvestada, et Austraalia on umbes sama suur kui Euroopa, seega on ka avastamist väärt kohti palju. Vähemaks kui kolmeks nädalaks ei soovitaks ma Austraaliasse minna. Et nende elurütmi tunnetada, on vaja aega sisseelamiseks.

Bensiin on Austraalias odavam kui meil, aga ka vahemaad on suured. Austraallastele endile meeldib väga autokaravaniga seigelda. Lisaks Punasele mäele võiks külastada ka Great Ocean Roadi, kus kahtteist apostlit sümboliseerib sama arv veest väljaulatuvaid kivimürakaid. Väga võimsad kõik!

Reisimisel võluvadki mind uued paigad, uued näod ja uus energia. Aga paljud just seda kardavadki. See on nagu joogas – aeg-ajalt tuleb väljuda oma mugavast kestast ja astuda uude keskkonda. Joogas püütakse seda saavutada asenditega, reisimisel uue keskkonnaga.

http://www.postimees.ee/150906/lisad/reis/218166.php