Ettevalmistamata reis võib pöörduda õnnetuseks

Tänasest Põhjarannikust võib lugeda lugu, kuidas Türki turismireisile läinud noor mees kaotas tervise ja suure summa raha vaid seetõttu, et ta jättis vormistamata tervisekindlustuse. 100kroonine kokkuhoid tähendas lõpuks sadadesse tuhandetesse ulatuvat kulutust ning tõsist tervisekahjustust pealekauba.

Reisimine on tänapäeval muutunud nii lihtsaks, et paljudesse riikidesse sõitmisel pole tarvis isegi mingit eelnevat paberimäärimist – võta pass, reisiraha, puhas särk, istu lennukisse ning lenda. Ent harvad pole ka need juhtumid, kus inimesed satuvad välismaal hätta ning sageli just enda hooletuse või tegematajätmiste tõttu. Nii näiteks aitasid Eesti välisesindused möödunud aastal 88 korral õnnetusjuhtumites kannatada saanuid või haigestunuid.
Loomulikult ei saa välismaale minnes keegi sajaprotsendiliselt mingeid turvariske välistada, küll aga saab neid vähendada. Elementaarne on, et puhkust planeerides teeb inimene endale selgeks, millised ohud või ootamatused võivad teda sihtriigis oodata, millised on kohalikud kombed ja olustik. Tänapäeval ei ole sellise informatsiooni kogumisega ka probleemi – seda võib hankida kas Internetist või siis reisibüroodest. Ja igas vähegi tõsiseltvõetavas turismifirmas püütakse teid veenda, et paarisajakroonine reisikindlustus, mis ootamatuste puhul korvab võimalikud kulutused, pole üldse mainimist väärt oodata võivate ebameeldivustega võrreldes.

Muidugi, kui välismaale reisides tahetakse maksimaalselt raha kokku hoida, võib seda teha ka tee ääres hääletades ning suvalistes metsatukkades telgis ööbides, ent turvariskid on sellisel juhul loomulikult määratult kõrgemad. Kuid kokkuhoidu turvalisuse arvelt ei peeta tavaliselt mõistuspäraseks.


http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=3739