Rongiliiklus Tartu ümber tõotab tiheneda

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium loodab lähikuudel avaldada rongisõpradele ametliku rõõmusõnumi, et Tartu–Valga suunal muutub reisirongiliiklus järgmisel aastal kolmandiku võrra tihedamaks.

Edelaraudtee juhatuse liige Kalvi Pukka ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi raudteetalituse juht Indrek Laineveer kinnitavsid Tartu Postimehele, et riik ja vedaja on lisareiside vajaduses täielikul üksmeelel.

Pukka ja Laineveer tunnistavad esialgset plaani panna Tartu–Valga liinil hiljemalt juunist mõlemas suunas iga päev juurde kaks rongi ning parendada pääsu ka Jõgevale ja Oravale. Konkreetsete uute sõiduaegade väljaütlemist peavad nad aga ennatlikuks.

«Meie eesmärk on sõlmida pikaajaline, kümneaastane leping,» lausus Indrek Laineveer. «Leping hõlmaks nii uute rongide liinile toomist kui ka kava osta 2010. aastaks kogu Edelaraudtee veeremi asemele uus.»

Graafik ei klapi eluga

Vähemalt korra päevas Elva–Tartu või Tartu–Elva rongis istuv Eesti Spordimuuseumi teadur Karita Vard leidis, et reisironge on Valga suunal kindlasti juurde tarvis, kuid ilmselt tuleks ka olemasolevate rongide väljumisajad eluga paremini klappima panna.

Hommikul kell 6.42 Elvast väljuv rong on Vardi meelest liiga varajane, sest jõuab Tartusse juba enne poolt kaheksat. Kell 8.18 väljuva rongiga aga ei jõua õigeks ajaks tööle peaaegu mitte keegi, hindas naine. Sarnane on lugu õhtul: Tartust Elvasse saab kas kell 17.10 või alles 18.54.

«Edelaraudtee kiituseks peab ütlema, et klienditeenindus on neil viidud kõrgele tasemele. Teenindajad on väga viisakad ja meeldivad,» rääkis Vard. «Kui sõidugraafik ka kliendisõbralikumaks muutuks, oleksin igati rahul.»

Näiteks on Karita Vard tähele pannud, et seltskond, kes sõidab hommikuti temaga ühes rongis Elvast Tartusse tööle, läheb koju tagasi kell 16.30 startiva ekspressbussiga, ehkki rongipilet maksab bussipiletist kolmandiku võrra vähem.

Naise arvates oleks mõistlik sättida üks kahest planeeritavast uuest rongist päevasele, umbes kella kahe-kolmesele ajale, teine hilisõhtuks üheksaks-kümneks.

«Päevast saaksid kasutada koolist koju sõitvad lapsed, õhtust Vanemuise etendustelt tulijad,» arutles Vard.

Edelaraudtee juhatuse liige Kalvi Pukka ütles, et sõidugraafikuid koostades on ettevõte lähtunud ja lähtub kogemusest ning sõitjate kaebekirjadest, aga ka rongides korraldatud küsitluste kokkuvõtetest.

«Soove on palju ja mitmekesiseid. Püüame laveerida nende vahel, leides kuldse kesktee,» kõneles Pukka. «Lõppsõna jääb aga plaanide kinnitamisel Eesti Raudteele kui infrastruktuuri omanikule.»


Seoses Eesti Raudteega teeb riigile muret paljuräägitud infrastruktuuri alafinantseeritus. Indrek Laineveer märgib, et eesmärgiks on seatud tagada kõigil raudteelõikudel vähemalt 120-kilomeetrine võimalik tunnikiirus, kuid Tartu ja Elva vahel tuleb rongil logistada lõiguti 40 km/h.

Riigi toetus kasvab

Indrek Laineveere sõnutsi plaanib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium korraldada lähitulevikus omalt poolt suure uuringu, mis vaatleb nõudlust reisirongiliikluse järele laiemalt.

«Rongiliikluse maht peaks kokkuvõttes jääma vähemalt praegusele tasemele, aga võibolla tuleb optimeerida: kus veomahtu lisada, kus vähemaks võtta,» kõneles ta.

Läinud aastal doteeris riik Edelaraudteed 137,2 miljoni krooniga, tänavu on plaan maksta firmale toetust 152 miljonit krooni. Reisijateveo praeguse mahu säilimisel saaks Edelaraudtee 2007. aastal praeguse kava kohaselt 152 miljonit krooni dotatsiooni, uute rongireiside korral enam.

«Lõplikust summast on vara rääkida, läbirääkimised Edelaraudteega alles käivad,» ütles Laineveer.