Viljandimaa turistide arv kasvas taas

Kui Tallinnas võis aprillikuiste rahutuste tõttu täheldada turistide hulga kahanemist, siis Viljandimaal jätkab see tõusu.

Kui terve möödunud aasta jooksul käis Viljandi turismiinfokeskusest läbi 16 692 inimest, siis tänavu augusti lõpuks oli registreeritud 14 652 klienti. Neile lisanduvad telefoni ja meili teel tehtud päringud. Võrdluseks võib tuua 1996. aasta, mil keskus hakkas tegutsema: siis tundis selle vastu huvi 1676 inimest, kirjutab Sakala.


Pidev tõus

Turismiinfokeskuse juhataja Angela Aru sõnul võib märgata pidevat turistide arvu kasvu.

«Suur tõus oli siis, kui Eesti astus Euroopa Liitu,» rääkis ta. «Eesti on usaldatav euroriik, millel on endise Nõukogude Liidu maitse küljes, ja seda tullakse ikka veel vaatama.»

Sel aastal on Aru Viljandit külastavate turistide päritoluriikides märganud ka uut tendentsi.

«Siin on hakanud käima rohkem endise idaploki maade inimesi, näiteks tšehhe ja poolakaid,» kõneles ta. «Viimasel kahel aastal on olnud ka rohkem lätlasi — enne sõitsid nad maakonnast läbi otse Saaremaale, aga nüüd liiguvad siin ringi.»


Rohkem rootslasi

Alles tänavuse statistika põhjal võib Aru öelda, et pärast aastaid tagasi aset leidnud Estonia laevahukku on hakanud Viljandis käima rohkem rootslasi.

«Päris palju käib prantslasi, hollandlasi, itaallasi, hispaanlasi ja jaapanlasi. Näiteks septembris külastas keskust ühe päeva jooksul 17 jaapanlast,» rääkis juhataja.

Esimest korda või taas üle mitme aasta jõudis Viljandisse turiste Jamaicalt, Aserbaidžaanist, Columbiast, Sri Lankalt, Iraagist, Tšiilist ja Koreast.

Öömaja pakkujaid on küll juurde tulnud, kuid Aru on nende peremeestelt kuulnud, et tühjana ei seisnud suvel ükski.


Meeldib vaikus

Viljandi on hakanud huvitama ka eestlasi.

«Kui me kümme aastat tagasi hakkasime turismimessil «Tourest» korraldama õnneloosi, kus pakkusime Viljandis majutust või kultuuriürituste pileteid, juhtus ikka, et neid välja ei võetudki,» kõneles Angela Aru. «Nüüd võetakse auhinnad eranditult välja, mis näitab, et Viljandit usaldatakse rohkem.»

Viljandi linna ja maakonna kohta on infokeskuse juhataja turistidelt kuulnud, et nad on rahul siinse ilu, vaikuse, puhtuse ja rahuga.

«Viljandimaa ei saa ega tahagi muutuda suvel Kuressaareks või Pärnuks,» nentis juhataja. «Maailmas on suurlinna- ja rannaturismi kõrval levinud nišiturism: inimesed kohtuvad teiste kultuuride ja ajalooväärtustega.»

Suvel on endiselt populaarsed kanuusõidud Soomaal, kuigi sinna pääsemiseks on vaja autot.

«Viljandis vaadatakse lossimägesid, Kondase keskust ja veetorni ning sõidetakse laevaga järvel,» loetles Aru. «Puudust tuntakse jalgrattalaenutusest ja ilusa vaatega välikohvikust ning vaja oleks rohkem autokaravanide peatuskohti.»

Kui mullu teenindas turismiinfokeskus juunis 2482, juulis 6769 ja augustis 3164 klienti, siis tänavu olid vastavad arvud 2671, 7364 ja 3405.


ESIRIIGID

Augusti lõpuks Viljandi turismiinfokeskuses käinud välismaalaste esiviisik riikide kaupa

Soome — 1876
Saksamaa — 1452
Rootsi — 673
Läti — 496
USA — 300

Allikas: turismiinfokeskus

Kristiina Vaarik / Sakala
Foto: Elmo Riig / Sakala

Tarbija24
http://www.tarbija24.ee/250907/esileht/olulised_teemad/tarbija24/reis/285123.php