Euroliidus reisides peab veel aastaid isikut tõendama

Kuigi Euroopa Liidu uksed avanevad Eestile juba kuu aja pärast, peavad eestlased siiski veel paar aastat Eesti piiri ületades oma isiku tõestamiseks dokumendi esitama.

Euroopas reisimisel säilivad kinnised piirid ja passikontroll, sest tehniliselt saab Eesti Schengeni viisaruumiga ühineda alles paari aasta pärast.

Piirivalveameti piiriosakonna vanemohvitseri Ago Tiku sõnul jäävad maist kehtima samasugused piirangud nagu praegu, see tähendab, et passi küsitakse vaid euroliidu välispiiril.

“Kuna nii Eesti kui ka kõigi teiste liituvate riikide piirid on kuni täieliku ühinemiseni ühtse viisaruumiga ajutiste välispiiride staatuses, siis on piiriületus endiselt võimalik ainult selleks ette nähtud ajal, kohas ning tingimustel,” ütles Tikk.

“Rõõmustava teatena võib öelda, et alates 1. maist 2004 on Eesti kodanikel lisaks passile võimalik piiri ületada ka kehtiva isikutunnistuse alusel.” Isikutunnistus on näiteks juhiluba ja ID-kaart.

Samuti peavad ka teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud Eestisse ja ülejäänud kümnele mais euroliiduga liituvale maale saabudes passi esitama.

Schengeni infosüsteem ühendab 13 Euroopa Liidu riigi piirikontrolli, politsei, tolli ja kohtute andmeid, mis aitab vahetada infot kahtlaste inimeste ja kaubavahetuse kohta.

Schengeni viisarežiimiga pole euroliidu liikmesriikidest ühinenud Suurbritannia ja Iirimaa, samas on Norra ja Island loobunud piirikontrollist oma Euroopa Liidu liikmetest naabermaadega.

Euroopa Komisjoni hinnangul pole süsteemi andmepank veel kümne riigi kaasamiseks küllalt mahukas ning seepärast ei saa süsteemi rakendada enne 2007. aastat.

Tiku sõnul ei ole Eestile siiski üllatus, et maist euroliidu välispiiril veel passi peab esitama. Ta lisas, et praegu on käsil uue infosüsteemi väljatöötamine, mis peaks valmis saama 2006. aastaks.
“Laias laastus võib seda piltlikult võrrelda uue tootmisliini käikuandmise protsessiga tööstusharudes, kus toimub iga eraldiseisva lüli ja etapi katsetus ning lõpus kogu liini kui terviku töötamise test,” märkis Tikk.

Siiski on tehnilise süsteemiga liitumine Tiku sõnul vaid üks kriteeriumidest. “Lõpliku otsuse piirikontrolli lõpetamiseks liikmesriikide vahelistel maismaapiiridel ehk siis Eesti ja Läti vahelisel piiril langetatakse pärast vastava ekspertkomisjoni positiivset hinnangut,” lisas ta. Selleks peab olema mõlemas riigis kasutusel Schengeni infosüsteem, passikontroll ja piirivalve peavad samuti olema euroliidu tasemel. Kõige varem võib Eesti sisepiiride režiimile üle minna 2007. aastal.

Tallinna lennujaam alustab tänavu mais või juunis lennujaama reisiterminali laiendamist ning ehitab eraldi terminali muude maade kodanikele, kes viisarežiimi alla ei kuulu.

“See on selline nõue, et Schengeni riikidest tulevad reisijad ei puutuks kolmandate maade kodanikega kokku, sest siis on ju Schengenis viisavabadus,” ütles Tallinna lennujaama reisiterminali juhataja Mati Sillak. Terminal valmib eeldatavalt 2006. aastaks.

Epl