Tallinnas liigub rohkelt valeraha

Tallinnas on tänavu tavalisest rohkem liikvel valeraha, selle kasutamise eest võib kuni kümneks aastaks vangi minna, kuid valmistajaid leida on keeruline.

Põhja politseiprefektuuri majanduskoritegude talituse ülemkomissar Rocco Ots ütles, et aasta esimese nelja kuuga on talitus menetlusse võtnud üle 70 valerahaga seonduvat kriminaalasja, mais on lisandunud veel 12. “Probleem on jätkuvalt päevakorral, kuigi see on mureks olnud juba aastaid, on nüüd asi karmimaks läinud, võltskupüüre liigub tavalisest rohkem.”

Kõige rohkem jõuab valeraha politseisse Eesti Panga aktidega. “See osa on näiteks poodidest tulnud ja hiljem kontrolli käigus on raha võltsituks osutunud,” märkis Ots. Teine suurem osa valerahast tuleb valuutavahetuspunktidest, kus pärast välismaalt naasmist raha kroonideks vahetades avastatakse, et osa kaasa toodud valuutast on võltsitud.

Kõige rohkem on sajadollarilisi

“Talitusel on praegu pooleli ka uurimine ühe valeraha valmistamises kahtlustatavaga, kuid sellest veel rääkida ei saa. See üks on aga kaduvväike osa,” rääkis Ots. Kõige massilisemalt avastatakse sajadollarilisi võltsrahatähti, ka Eesti kroone on palju ja pea kõigis vääringutes – alates kahe-kroonistest kuni viiesajasteni. Välismaalt on sisse toodud eurosid, Rootsi kroone, naelu.

Et mitte langeda võimaliku pettuse ohvriks, soovitas Ots tehingu tegemiseks minna panka või valuutavahetuspunkti – kohtadesse, kus rahatähtede ehtsust saab hõlpsalt kontrollida. Nurga taga ei maksa tehinguid teha, tavaliselt sealt saadaksegi vaid mõned korralikud rahad ja ülejäänu on võltsingud ning siis ollakse ilma nii rahast kui ka kaubast. Teoreetiline võimalus on ka poest vahetusrahana võltsitud kupüür saada, kuid ülemkomissari kinnitusel on see väga harv juhus. “Tean paari juhtu, kus inimene on öelnud, et selle rahatähe on ta poest saanud, aga pole ka sajaprotsendiliselt kindel, et ta selle raha ikka poest sai.” Kui on mingigi kahtlus, siis tuleb vaadata raha turvamärke. Mõningaid rahasid saab ka lahti võtta, kuna valeraha on tavaliselt kahest eri osast kokku kleebitud, õige raha aga seevastu ei hargne kusagilt. “Eesti rahad on tavaliselt lihtsamalt, näiteks tindiprinteriga võltsitud ning sellist valeraha saab avastada näiteks seda märjaks tehes. Ta hakkab värvi andma.”
Samas teadis Ots ka juhtumit, kus kodanikult konfiskeeriti võltsitud valuutat, ent ekspertiisis selgus, et raha oli siiski ehtne. Sel puhul anti omanikule tema raha tagasi. Ots näitas ka 35-krooniseid, mida on aga keeruline valerahaks tunnistada, sest sellist vääringut ei ole olemas, lisaks oli väljaandjaks kirjutatud Star Pank. Välimuselt meenutasid need 25-krooniseid.

Vangi kuni kümneks aastaks

Maksevahendi või väärtpaberi võltsimise eest võib kohus karistada kuni kolmeaastase vabaduskaotusega, kui rikkumine on teistkordne, siis on karistus kuni kuus aastat. Karistatav on ka valeraha kasutamine, esimest korda vahele jäämise korral kuni viis aastat, teistkordsel rikkumisel kuni kümme aastat. “Praegu ei tule küll meelde ühtegi kohtulahendit, kus valeraha eest oleks keegi pikemaks ajaks süüdi mõistetud.,” ütles Ots.


EPL