Püha Vaimu kiriku alt tulid välja igivana hoone müürid

Püha Vaimu kiriku hoovis tulid kiriku külje alt elektritrassi vedamisel välja 14. sajandil ehitatud, kirikust vanema hoone alusmüürid, mille uurimine võib anda uusi andmeid linna varasema arengu kohta.

Pooleteise meetri sügavusel asuv L-tähe kujuline alusmüür, mille kiriku võimas vundament läbi lõikab, võib ajaloolase Jaan Tamme hinnangul pärineda 13. sajandist. “Siin paistavad 13. sajandile tüüpilised tunnused. All-linna kohta väga varajane,” märkis reedel kaevandit vaadanud kogenud arheoloog.

Eestlastel oli raeplatsi juures kabel

Varaseim märge Püha Vaimu kiriku kohta pärineb 1316. aastast, praeguse kiriku võlvid arvatakse olevat laotud 1359. aastal. Ühtlasi peetakse seda kirikut ainsaks põhikujul muutumatuna säilinud 14. sajandi sakraalehitiseks.
Mis oli aga kiriku kohal enne seda, pole täpselt teada. Põnevust tekitab küsimus, mis oli sel kohal siis, kui taanlased linna 1219. aastal vallutasid. Arvatakse, et Püha Vaimu seek rajati 13. sajandi esimesel poolel, ent võib-olla koguni veel varem, sest on teada, et enne taanlaste vallutust oli eestlastel Raekoja platsi ümbruses oma kabel.

“Seda pole lõpuni keegi uurinud, aga Püha Vaimu kiriku alal võis see hoone asuda. Kas see sulandus hiljem Püha Vaimu kirikuga või mitte, ei oska ma küll öelda,” märkis aastakümneid raekoja ehituslooga tegelenud Teddy Böckler.

“See ei ole välistatud. Selle asukohta pole küll kuskil varem välja pakutud, aga arvestades asukohta, võib see küll olla nii – kirikud ja kloostrid ei tekkinud tühja koha peale,” ütles kultuuriväärtuste ameti vanalinna peaspetsialisti Olev Liivik.

Liivik tõdes, et tegu on märkimisväärse leiuga, mida tuleb veel uurida.

Kultuuriloolase Jüri Kuuskemaa sõnul võis alguses olemas olla mingi väiksem hoone, mis võis oletuslikult kuuluda algkristlikule kogudusele, hiljem võidi hoone ehitada suuremaks.

“Ütleksin niimoodi, et see leid sunnib taas tõsisemalt huvi tundma niihästi selle vastu, millal on Tallinn rajatud, kui ka selle vastu, milline on Tallinna linnaehituslik genees linna varasemas arengustaadiumis,” ütles Kuuskemaa.

Puust vanalinn ja muinaskabel kahtluse all

Elektrikaablit vedavad töömehed sattusid kaevu ehitamist takistavatele müüridele neljapäeval, siis määras kultuuriväärtuste amet ehitusele arheoloogilised uuringud.

Uuringuid teostava AGU-EMS-i arheoloogi Villu Kadaka hinnangul on kindel, et tegu on praegusest kirikust vanema hoone konstruktsioonidega. „Pinnasest saadavad leiud aitavad dateerida nii kirikut kui ka sellest vanemat ehitist, senised dateeringud põhinevad oletustel,” märkis Kadakas.

Kadaka sõnul kinnitavad arheoloogilised leiud, et kiriku lõunasein rajati 14. sajandil või hiljem, kuid mitte varem. Kooriruumi, oletatava kunagise kabeli piirkonda praegused uuringuid kahjuks ei ulatu. Muinasaegse eestlaste kabeli oletamine hilisema Püha Vaimu kiriku kohal ei ole Kadaka hinnangul põhjendatud, sest 1953. aastal Raekoja platsil toimunud arheoloogilistel kaevamistel “avastatud” idaslaavi mõjudega eestlaste muinaslinn (nn Kalevipoja parteipilet) oli poliitiline tellimus. “Kristlikke kabeleid võis muinasajal Tallinnas küll olla, aga pole mingit põhjust arvata, et just Püha Vaimu kiriku kohal,“ jäi arheoloog skeptiliseks.

Väljakaevatud müüride tähtsus seisneb Kadaka sõnul selles, et kõigutab praegu kunstiajaloolaste seas levinud arvamust, et kivihooneid hakati vanalinnas ehitama valdavalt 15. sajandil. “Need, mis püsti on, on muidugi enamasti 15. sajandist või nooremad, aga kui minna maa alla, siis tuleb välja, et kivihooneid ehitati vanalinnas küllaltki palju ka 13.–14. sajandil ning uute ehitamisel lammutati vanad lihtsalt maha,” arvas Kadakas.

Salapärane kaabel toitis KGB-d?

Kaevamistööd, mis algasid mais, on pööranud segi nii kiriku hoovi kui ka kõrvalhoovid. Ühelt poolt pani torusid Tallinna Soojus, teiselt poolt veab elektrijuhtmeid Eesti Energia. See, mis trassid ja kuidas kiriku hoovis kulgevad, polnudki siiani täpselt teada. Püha Vaimu kiriku vaimuliku Gustav Piiri sõnul avastati Usuteaduse Instituudi hoovis (Pühavaimu 6) maa alt elektrikaabel, mida keegi omaks ei tunnista. “See on siiamaani pinge all. Täiesti arusaamatu,” ütles Piir.

Eesti Energia esindaja Helen Sabraku sõnul kuulub küsimusi tekitanud kaabel 1998. aastal uuendatud piiritlusakti alusel Tallinna Telefonivõrgule ja tõenäoliselt tänaseks päevaks mõnele endise telefonivõrgu õigusjärglasele.

Gustav Piiri oletuse kohaselt võis plaanidel märkimata kaabel toita Pikal tänaval asunud Nõukogude julgeolekustruktuuride staapi.


EPL