Turumüüjad kleebivad kaubale ebaausalt Eesti-sildi

Turult heauskselt soetatud kodumaine kartul võib pahatihti pärineda hoopis Poola põldudelt, sest nagu näitavad tarbijakaitse ja aiandusliidu kontrollreidid, ei vasta köögiviljade turulettidel reklaamitud päritolu sageli tõele.
«Turgudel petetakse massiliselt just juunis ja juulis,» ütles Eesti Aiandusliidu peaspetsialist Imre Kukk oma kogemustest lähtudes. Kuid kõik petmised ei jõua ametivõimudeni ja ka pettuste tuvastamine muutub järjest keerulisemaks.
Selle põhjuseks on tõsiasi, et Eesti põldudel kasvatatakse üha enam välismaa köögiviljasorte, mille tegelikku kasvamispiirkonda raske tuvastada.
Kõige tavalisem petuskeem on Kuke sõnul see, kui sissetoodud kauba juurde lisatakse silt «Eesti kaup». Suve esimesel poolel võidakse ostjaid petta kõigi köögiviljade ja marjadega, mida Eestis on võimalik kasvatada.

«Banaani ja viinamarjaga muidugi probleemi ei teki,» lisas Kukk. Kui aga mõni müüja pakub varakult teistest odavamalt suurt kogust kartulit või maasikaid, ei pruugi olla tegemist kohalike toodetega.

Eestis kasvatatud köögivili ei ole Kuke kinnitusel lihtsalt nii vara ja nii suures koguses valmis saanud, et saaks olla odavalt massiliselt saadaval. «Eesti toodetel on tavaliselt hind kallim,» ütles Kukk.

Tarbijakaitseameti peadirektori asetäitja Marje Kokk ütles, et täpseid arve ta turgudel aset leidnud petmiste kohta välja tuua ei saa.

Tallinna ettevõtlusameti hinna- ja tarbijakaitse teenistuse järelevalve osakonna juhataja Peeter Ühtegi sõnul käivad teenistuse inspektorid vähemalt kord nädalas Tallinna turgusid kontrollimas. Kõige enam kaebusi tuleb selle kohta, et näiteks Poolast toodud kartulit müüakse Eesti mugulate pähe. Samuti on palju probleeme kaalupettustega.

Eile turgudel küsitletud köögiviljamüüjad pettuste massilisust ei kinnitanud. «Talunikud müüvad turgudel tavaliselt ikka ainult oma toodangut,» kinnitas Nõmme turul kartuleid müünud Harku valla talumees Arvo Kukebal.

Eesti ühe suurema puu- ja köögiviljasid importiva firma Rigual ostujuht Annika Tuul ütles, et nägi eelmisel laupäeval mitmel Tallinna turul Eesti kauba sildi all maasikaid ja tomateid, mis tema hinnangul siinne toodang ei olnud. «Eesti tomatil on hoopis teine maitse,» lisas ta.

Pettuse tuvastamiseks on Koka sõnul kaks võimalust. Esimesel juhul, kui pakutavat kaupa reklaamitakse Eesti sortide pähe, oskavad aiandusliidu spetsialistid tavaliselt toote välimuse järgi otsustada, kas tegu on ikka omamaise toodanguga.

Kui vaja, küsitakse müüjalt tootja nime ning uuritakse viimaselt, kas see on ikka tema kasvatatud kurk või tomat või pärineb kaup kusagilt mujalt. Keerulisem on olukorda kontrollida siis, kui tootja ei ole näiteks aiandusliidu liige.

Teisel juhul, kui toote välimuse järgi pole võimalik kauba päritolu selgitada, on ainsaks võimaluseks dokumentatsiooni kontroll, mis samm sammu haaval viib tootjani välja.

«Kogemus näitab, et petturitest müüjatel pole dokumendid korras,» kinnitas Kokk. Sellest saavad ametnikud ka kinni hakata ning tegeliku tootja välja selgitada.

Postimees