05. novembril on Eesti Raudtee 140 aastapäev
05. novembril tähistame Eesti Raudtee 140. aastapäeva. Seoses sellega on avatud muuseumis väike väljapanek ning Raudteemuuseumi külastus on kõigile tasuta! Muuseum on avatud kella 11-16.
Tere tulemast Haapsalu vaksalisse!
Pärast aastaid kestnud võitlust Vene impeeriumi transpordipoliitikaga õnnestus Eestimaa rüütelkonnal eesotsas raudtee-visionääri parun Alexander von der Pahleniga (1819-1895) jõuda lõpuks sihini – 10. augustil 1868* kinnitas kroonuvõim kontsessiooni Paldiski-Tallinn-Gatšina raudtee ehitamiseks. Uue eraraudtee ehitamiseks ja hilisemaks haldamiseks asutati sama aasta novembris Balti Raudtee Selts, mille suuraktsionärist – Londoni pangamajast E.M.Meyer & Co – sai ka raudtee-ehituse peamine finantseerija. 1869. aasta kevadel algasid ulatuslikud ehitustööd ning oktoobris jõuti esimeste rööbaste paigaldamiseni Eestimaal. 20. novembril 1869* olid eestimaalased juba tunnistajaks esimesele rongisõidule esimestel valminud raudteeverstadel Eestis. Raudtee rajamine edenes kiiresti ning 24. oktoobril 1870* kohtusid Narva jaamas Eestimaa ja Peterburi kubermangude piiril Tallinnast ja Peterburist väljunud rongid, et tuuapeoseltskond kokku Narva veduridepoosse Balti raudteed pidulikult avama. Ajalehed võisid rõõmsalt teatada: „Korrapärralised söidud Balti raudtee peal on laupäwal, 24. Oktobril peale hakkanud...“. Nii oli Eesti üsna rahvusvahelise alguse läbi saanud oma esimesed 257 km raudteed Paldiskist Narvani, mille Inglismaalt pärit rööbastel tossutasid Saksamaal ehitatud veeremiga aururongid. * - märgistatud kuupäevad on vana kalendri järgi Kaubavedur
Tere tulemast Haapsalu vaksalisse!
Pärast aastaid kestnud võitlust Vene impeeriumi transpordipoliitikaga õnnestus Eestimaa rüütelkonnal eesotsas raudtee-visionääri parun Alexander von der Pahleniga (1819-1895) jõuda lõpuks sihini – 10. augustil 1868* kinnitas kroonuvõim kontsessiooni Paldiski-Tallinn-Gatšina raudtee ehitamiseks. Uue eraraudtee ehitamiseks ja hilisemaks haldamiseks asutati sama aasta novembris Balti Raudtee Selts, mille suuraktsionärist – Londoni pangamajast E.M.Meyer & Co – sai ka raudtee-ehituse peamine finantseerija. 1869. aasta kevadel algasid ulatuslikud ehitustööd ning oktoobris jõuti esimeste rööbaste paigaldamiseni Eestimaal. 20. novembril 1869* olid eestimaalased juba tunnistajaks esimesele rongisõidule esimestel valminud raudteeverstadel Eestis. Raudtee rajamine edenes kiiresti ning 24. oktoobril 1870* kohtusid Narva jaamas Eestimaa ja Peterburi kubermangude piiril Tallinnast ja Peterburist väljunud rongid, et tuuapeoseltskond kokku Narva veduridepoosse Balti raudteed pidulikult avama. Ajalehed võisid rõõmsalt teatada: „Korrapärralised söidud Balti raudtee peal on laupäwal, 24. Oktobril peale hakkanud...“. Nii oli Eesti üsna rahvusvahelise alguse läbi saanud oma esimesed 257 km raudteed Paldiskist Narvani, mille Inglismaalt pärit rööbastel tossutasid Saksamaal ehitatud veeremiga aururongid. * - märgistatud kuupäevad on vana kalendri järgi Kaubavedur
Sind võivad huvitada ka järgnevad artiklid
Raudteemuuseum Haapsalus09.09.2014
Uudiste arhiiv
Aurupäevad24.07.2019
PS Troika kontsert Viitna Kõrtsis!30.04.2018
Ansambel Respekt Viitna Kõrtsis!28.02.2018
Kalju-lava suvekontserdid 201819.02.2018
Padise metsades avatud suusarajad19.02.2018
Jõuluvana rong10.11.2017
Ole esimene, kes lisab kommentaari Anna hinnang