Kas pikemad tööpäevad meelitavad Lääne suurtööstused Eestisse?

Lääne tööstuskontsernid otsivad üha jõulisemalt võimalusi tootmist ida poole tuua – tööjõud on siin odavam ja tööpäevad kuni viiendiku võrra pikemad. Ometi pole Eestil suurt lootust kolimisbuumist osa saada.

Eestisse jäävad Lääne-Euroopa suurfirmad ilmselt tulemata, sest meil napib spetsialiste, keda palgata. Siitmailt on raske leida töötajaid autotootjatele ja mobiilihiiglastele. Eestisse jõuavad vaid mõne hotelliketi broneerimiskeskused, allhanketellimused elektroonika vallas ja muud pisemad ettevõtmised.

«Globaalses konkurentsis tuleb arvestada võimalike klientide ehk turgude lähedust ja spetsialistide leidmise võimalust,» nendib Eesti suurima elektroonikafirma Elcoteq juhatuse liige Ilmar Petersen. «Tööjõud võib olla ükskõik kui odav, ent kui spetsialiste piisavalt ei leidu, pole midagi teha.»

Pikad päevad ei aita

Tööturuameti peadirektori Mati Ilissoni hinnangul on Eesti peaprobleem tööjõu vähene mobiilsus. «Eestlased ei ole nõus ka suurema palga pärast tööle jõudmiseks pikemaid vahemaid sõitma,» selgitab ta. «Seetõttu on Eestis raske leida kohta, kuhu suurettevõte paigutada.»

EMT personalijuht Milvi Tepp on Elcoteqi juhi Ilmar Petersoniga sama meelt, et suurfirmade siia meelitamiseks ei jagu meil oskajaid töölisi. Ta lisab siiski veel ühe olulise vajakajäämise: eestlased ei küüni ka suurte firmade köitmiseks kaugeltki Lääne-Euroopa tootlikkuseni. «Kõik sõltub töökorraldusest ja siin pelgalt pikem töönädal ei aita,» märgib Tepp.

Eestis ulatub keskmine töönädal 42 tunnini. Enamikus lääneriikides töötavad inimesed aga 35–38 tundi nädalas, kusjuures nende teenistus on eestlaste omast mitu korda kopsakam.

Teppi hinnangul pole eestlastel oma tootmise või teenuste süsteemi töö paremaks korraldamiseks veel piisavalt sundi. See aga võib uuenenud eurokonkurentsis peagi tekkida.

Eesti häda on Teppi sõnul ka ettevõtete inimestega ülepaisutatud kontorid. Samuti jääb Eesti tehnoloogiliselt välisfirmade arengule alla.

Siiski leidub Eestiski nutikaid ettevõtjaid. Põlvamaal Himma külas tegutseva mööblifirma ASi Suwem omanikud leidsid näiteks võimaluse, kuidas tööjõu tootlikkust ilma töötunde lisamata suurendada. Lahendus tundub esmapilgul üllatav – omanikud kärpisid töönädala neljapäevaseks.

Suwemi juhataja ja ühe põhiomaniku Kaido Mäesalu kinnitusel on tootlikkus kasvanud, sest töötajad teevad pisikeste pausidega rõõmuga kümme tundi päevas, et hiljem kolm päeva järjest puhata.

Suwemi töökorraldus ei ole idaeurooplastele kuigi tavapärane – enamik neist on töökoha säilitamise nimel valmis tegema kas või 60-tunniseid töönädalaid, seejuures lisaraha nõudmata. Eestis on tööturu uuringute kohaselt valmis lisatasuta ületunde tegema iga kolmas töötaja.

Töölahing Lääne-Euroopas

Lääne-Euroopas hakati ettevõtete itta kolimisest rääkima kohe pärast Euroopa Liidu laienemist. Lääne töölistele heidetakse ette kõrgeid palganõudmisi ja ametiühingute väljakaubeldud lühikesi töönädalaid. Need ei võimalda Aasia või USA ettevõtetega, kus töötunde aastas ligi veerandi võrra rohkem, konkurentsis püsida.

Saksa telefonisüsteemide tootja Siemens teatas kohe pärast euroliidu piiride avardumist, et on konkurentsis läbilöömiseks sunnitud kaks tehast koos 2000 töökohaga viima Lääne-Saksamaalt Ungarisse.

Põhjuseks tõi Siemens Saksamaa ametiühingute 35-tunnise töönädala nõude. Siemensi ultimatiivne otsus tõi 25 000 töötajat tänavatele ja kolimine jäi ära. Küll aga nõustusid firma töötajad vastutasuks ilma lisarahata töötama viis lisatundi nädalas.

Euroopa juhtiv autotootja Saksa Volkswagen teatas eelmisel reedel, et alustab töötajatega läbirääkimisi külmutamaks lähemaks kaheks aastaks kõik palgatõusud.

Sarnaselt Volkswageniga maadlevad kasvanud tööjõukuludega ka teised autotootjad, kes on algatanud meetmeid kulude kärpimiseks.

General Motorsi gruppi kuuluv Opel alustas töötajatega kõnelusi, et kergitada töötundide arv nädalas seniselt 35-lt 40-le ilma samaaegse palgatõusuta. Töötundide kasv võib ära hoida ka autotootmishiiglase Daimler Chrysleri kolimise läänest itta.

Kuigi mitu suurtootmiste riigist lahkumist on kompromisslahenduste abil suudetud ära hoida, kolivad väiksemad ettevõtted siiski üha agaramalt Saksamaalt või Prantsusmaalt Tšehhi, Rumeeniasse ja Bulgaariasse.

Üha enam Saksa majandusteadlasi märgib, et Lääne-Euroopas peaks majandusseisakust ülesaamiseks kehtima 42-tunnine töönädal. Analüütikute hinnangul on just vähesed töötunnid üheks põhjuseks, miks Euroopa majandus juba ligi kümme aastat paigal tammub.


Postimees