Tuhanded õpilased tõotasid üheksa kuud sigarette vältida

Ligi 8000 õpilast 127 koolist üle kogu Eesti andis septembris lubaduse, et ei tõmba järgneva üheksa kuu jooksul ainsatki sigaretti, osaledes rahvusvahelises suitsuprii klassi võistluses.
Noorte suitsetamist vähendada üritavast, kolmandat korda toimuvast võistlusest osavõtjate arv on üha suurenenud. Kui 2002. aastal üritas suitsust prii olla 50 Eesti kooli, siis mullu oli neid 102 ja tänavu 127, varasemaga võrreldes on kasvanud just vene õppekeelega koolide hulk.
Seni korraldas Eesti võistlust omapäi, tänavu aga osana mitmel pool üle Euroopa Liidu toimuvast üritusest.
Võistluse juhend keelab kõigil osalevatel õpilastel, keda tänavu on ligi 8000, suitsetamise nii kodus, tänaval, peol kui igal pool mujal.

Pooled jätavad katki

Võistluse Eesti-poolse korraldaja, Tervise Arengu Instituudi koolitervise peaspetsialist Kädi Lepp ütles, et varasematel aastatel jätsid pooled osalevad klassid võistluse katki, kuna ikka leidus mõni õpilane, kes ei suutnud kiusatusele või juba olemasolevale sõltuvusele vastu panna ja läitis sigareti.
Samas suurusjärgus katkestajate hulka ennustab Lepp ka tänavu. Tema kinnitusel ei üritanud lapsed reeglina petta ega oma üleastumist maha vaikida. «Väga paljud tunnistasid ise üles, et suitsetasid, kuigi olid lubanud seda mitte teha,» nentis ta.
Lepa sõnul annab võistluses osalemine mittesuitsetavale õpilasele lisapõhjuse kahjuliku harjumusega mitte algust teha. «Aga kes juba suitsetavad, võiksid püüda sõprade ja klassikaaslaste toel endast võitu saada,» lisas ta.
Tervise Arengu Instituudi andmetel on 7.–9. klassi õpilastest 78 protsenti tõmmanud sigaretti vähemalt korra ja 33 protsenti suitsetab regulaarselt.
«Meie noorte suitsetajate hulk on väga kõrge, seda eriti muu maailmaga võrreldes,» tõdes Lepp.
Võistluses osalevad 5.–12. klasside õpilased igast Eestimaa nurgast, kõige rohkem on neid Saku gümnaasiumist – 576 õpilast 21 klassist.

Õues vähem suitsetajaid

Tallinna Laagna gümnaasiumist on lepingule alla kirjutanud neli gümnaasiumiklassi, kellest 10.b osales suitsuprii klassi konkursil võidukalt ka 2002. aastal. Tookord korraldas kool ka palju suitsetamise kahjulikkust rõhutavaid üritusi, mis aitasid sigaretti tõmbavate õpilaste arvu vähendada.

«Neil üritustel ja võistluses osalemisel oli kindlasti oma mõju,» hindas Laagna gümnaasiumi 10.b klassi juhataja, kehalise kasvatuse õpetaja Eha Allet. «Maja ümbruses liikudes pole suitsetavaid õpilasi enam nii palju näha kui varem.»

Alleti hinnangul alustavad nooremate klasside lapsed suitsetamisega eelkõige soovist olla populaarne, gümnaasiumiastmes prioriteedid muutuvad. «Need üksikud, kes gümnaasiumis suitsetavad, ei demonstreeri seda, vaid poevad pigem peitu,» kostis ta.

Laagna gümnaasiumi 12.a klassi õpilase Kaire Ojala sõnul suitsetavad tema klassis ligi pooled, peamiselt poisid.

«Algul nad ei tahtnud võistlusest osa võtta, aga lõpuks sain nad nõusse,» rääkis Ojala, kelle kinnitusel torkab noorte hulgas suitsetajaid tõepoolest arvukalt silma. «Aga ma ei pea eriti tõenäoliseks, et kogu klass võistluse lõpuni vastu peab.»

10.b klassis on suitsetajaid vaid paar tükki, samas klassis õppivad Hanna Touart ja Ken Karjane on sellest pahest priid.

«Mina ei kannata suitsetamist,» põhjendas Touart, kelle sõnul hakkavad noored sageli sigarette tõmbama põhikooli keskpaigas ning siis on juba raske sellest loobuda.

«Osale lihtsalt meeldib suitsetada,» tõdes Ken Karjane. «Ja neile on võimatu selgeks teha, et ärgu suitsetagu. Neid ei saa keegi keelata.»

Detsembris tehakse koolijuhtide aruannete põhjal võistluse käigust vahekokkuvõte, sinnamaani edukalt vastu pidanud klasside vahel loositakse ergutusauhinnad ning neil on võimalik konkureerida peaauhinnale. Peaauhinnaks on klassiekskursioon mõnesse välisriiki, kandideerivad kõigi võistluses osalevate Euroopa maade klassid.

Postimees