„Eesti Draamateatri päevad Paides“ raames on Paide Kultuurikeskuses etendus „Mängud tagahoovis ehk Because“. Tagahoovi nelja noorukit ning nende kaitsjaid kehastavad Märt Avandi, Kristo Viiding, Roland Laos ja Mihkel Kabel, ohvri ja süüdistaja kaksikrolli täidab Alina Karmazina. Kuuenda tegelasena viibib pidevalt laval DJ Aleksandr Žedeljov.

„Mängud tagahoovis ehk Because“ etendub Paide Kultuurikeskuses 23. mail kl 19.00. Piletid hinnaga 12 ja 10 eurot on müügil kultuurikeskuse kassas ja Piletimaailma müügikohtades.
Osta pilet SIIT

Ühel suvisel lämbel päeval kohtub 14-aastane koolitüdruk Dvori nelja endast veidi vanema koolipoisiga. Millega aega täita, kui kullimäng enam huvi ei paku? Siis tuleb põnevust otsida uutelt, veel seni tundmata erutavatelt radadelt. Alga kõik süütust flirdist, aga mäng käib ju julguse peale, kasvab bravuur, igaüks üritab teist üle trumbata ning ennast kõige kõvema mehena panna. Nooruslik kompromissitus ja kambavaim viivad mängu lubatava ja lubamatu piirile üha lähemale... ja korraga see piir murtakse.

Teatrikriitik Ivika Sillar kirjutas Teater. Muusika Kino artiklis lavastuse teemasid analüüsides: „Naise väärikus. Naise au. Kas neil mõistetel on praegu hinda või on nad muutunud naeruväärseks? Lavastus „Mängud tagahoovis” kompab teismeliste elu pahupoolt. Mis asi on mehelikkus, mis asi on naiselikkus? Igavene küsimus. Muist mehi lihtsalt on mehelikumad kui teised mehed ja muist naisi lihtsalt on naiselikumad kui teised naised. Ja ülejäänud hammustavad huult ja kannatavad. Ja kui sa oled jätkuvalt teismeline, sa pole enam laps ja mitte kuidagi ei anna veel täiskasvanu mõõtu välja, ning kui sul pole aimu, kuhu rühma sa kuulud, siis lähed närvi ja püüad probleemi kuidagi tagant lükata… See enesekehtestamise kahevõitlus vastassugupoolega tuleb läbida kõigil siia ilma sündinutel. Mõni ei kannata vastuolu välja ja lahkub. Enamik jääb püsima. Mis aitab selles võitluses? Mõni arvab, et parim lahendus on olla mitte sa ise, vaid näida kellegi teisena. Ärplemine, omahinna tõstmine kekutamise ja kelkimisega, vastupandamatu soov olla iga hinna eest „päris”, olla kogenud, olla teadja. Oskamatus kanda oma vanust, sellele ongi näidend üles ehitatud. Aga seda tuleb kahjuks osata. Kolmeteistkümneselt, neljakümne kolmeselt ja ka kaheksakümne kolmeselt.“

Kas tüdruk Dvori on ise süüdi selles, mis temaga juhtub? Kui ta on ohver, siis kelle – või mille? – ohver ta tegelikult on? Lavastaja Viktor Rõžakovi, Moskva keskmise põlvkonna ühe nimekama režissööri sõnul on tema lavastuse puhul loost enesest tähtsamad küsimused, mis laval tõstatuvad. Näiteks see, et kui piir on ületatud, on siis võimalik ka tagasitee?

Teatrikriitik Andres Laasik on kirjutanud Eesti Päevalehes: “Noored mehed mängivad selles tükis lisaks koolipoistele ka nende advokaate kohtus. Nii tekib kahel tasandil dramaatiline konflikt, kus neli noormeest on vastakuti ühe noore naisega. Seal on tihedat dialoogi ja võitlust ning Karmazina pole selles vastasseisus sugugi nõrgem pool, vaid vääriline partner.
Draamateatri lavastus mängib targalt lahti Edna Mazja näitemängu, kus on peidus hea analüüs, kuidas inimesed ennast grupis kehtestavad ja kuidas inimkollektiiv toimib. Olgu pealegi selle kehtestamise ja toimimise taga fakt, mis pole seadusega hästi kooskõlas. /---/
See on pingestatud inimsuhete lavastus, kus dramaatilisust jätkub nii tagahoovi kui ka kohtustseenidesse, kus mängitakse huvitavalt ja õpetlikult läbi näitemängu pöörded, mis näitavad elu mitmekülgselt ja mittetrafaretselt. Seetõttu on see lavastus rohkem kui noortetükk noortest, ühiskondlik sisu tõstab selle parimate nüüdisaegsete teatritööde hulka absoluutarvestuses.“

Foto: Mats Õun

Tanel Tomson
Eesti Draamateater