Inimesed reisivad, kaugele ja rõõmuga

Möödunud aasta lõi kõik rekordid: inimesed reisisid jälle kaugele ja rõõmuga. Turistide arv kasvas maailma kõigis piirkondades, seda ei sega ka terroritaak.

Maailma Turismiorganisatsiooni esialgsetel andmetel jõudis ööbimisega välisreiside arv kogu maailmas rekordilise 760 miljonini, kasvades 2003. aastaga võrreldes kümme protsenti. See on suurim kasv viimase 20 aasta jooksul.
Kui 2003. aasta kokkuvõttes vähenesid maailmas nii turistide arv kui ka turismitulud, algas juba sama aasta viimastel kuudel eeskätt puhkusereiside osas võimas marss. Eelmisel aastal võimendusid veelgi viimastel aastatel turismi iseloomustavad jooned: erihuvidel põhineva turismi populaarsuse kasv, suur hinnatundlikkus, järjest hilisem reisieelne broneerimine, interneti kaudu ja reisifirmade vahenduseta broneeritavate reiside osatähtsuse suurenemine. Ka odavlennufirmad on märgi maha jätnud. Nende liinivõrgu kiire laienemine on eriti suurendanud lühikeste linnapuhkuste populaarsust. Tulemus on üsna lihtne – Euroopa-sisesed puhkusereisid muutuvad lühemaks, kuid sagedasemaks ning reisile kulub järjest vähem.

Eesti võttis noosi

Turistide arv kasvas maailma kõigis piirkondades. Euroopa riikidesse tehtud reiside arv kasvas 2003. aastaga võrreldes neli protsenti. Reiside arv Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse (+8%) ja Põhja-Euroopasse (+7%) kerkis aga kiiremini kui traditsioonilistesse turismipiirkondadesse Lääne- ja Lõuna-Euroopas. Euroopa Liidu laienemine suurendas reisimist uutesse liikmesriikidesse. Siit võttis oma noosi ka Eesti.
Üheks suuremaks muutuseks Euroopa turismis oli ameeriklaste ja jaapanlaste reiside arvu kasv. Esmakordselt languse järel kolmel järjestikusel aastal on nad jagu saanud hirmust lendamise ees. Terrorism enam ei sega.

Kopeerpaberi järgi

Arengud Eesti turismis on justkui kopeerpaberi järgi maailma suundumustest maha võetud. Kui 2003. aastal kasvas Eestis ööbinud väliskülastajate arv saja tuhande võrra ja jõudis 1,46 miljonini (ehk umbes teise Eesti jagu rahvast), siis 2004. aasta esialgse majutusstatistika põhjal kasvas Eestis ööbinud väliskülastajate arv märgatavalt – jõudes 1,75 miljonini. See on hinnang, lõplikku turistide arvu on võimalik avaldada mais.
Turismiteenuste pakkumine on läbi teinud pikad sammud: majutusasutusi ja tervisekeskusi tuleb nagu seeni sügisvihma ajal. Statistikaameti andmetel kasvas kogu Eesti voodikohtade arv 2004. aasta augustiks 2003. aasta augustiga võrreldes kolmandiku võrra. Eelkõige Tallinnas, kus tuli juurde 2700 voodikohta. Tubade täitumus jäi samas kohtade arvu nii suurest kasvust hoolimata peaaegu 2003. aasta tasemele. Ka ööpäeva keskmine hind majutusettevõtetes jäi enam-vähem eelneva aasta tasemele. See tundub piisava signaalina uutele hotelliärimeestele.
Uued laevad seilavad Stockholmi ja Helsingi liinil, loodi suisa uusi laevaliine ja ridamisi lennuliine. Magusaima muutusena tulid turule odavlennufirmad ja kukkusid lennuhinnad. Näiteks kasvas pärast easyJeti Tallinna–Londoni lennuliini avamist novembris-detsembris hüppeliselt (+185%) Eestis ööbinud ja juba legendaarseks saanud Suurbritannia turistide arv. See kõik mõjub turistile palsamina. Ja hõlpsam piiriületus toodab ainult kasvu juurde.

Eesti on popp

Väljastpoolt naaberriike pärit külastajate arv on näidanud 20–30-protsendilist või suurematki kasvu juba viimasel paaril aastal. Eesti on välismaal popp. Järjest tuleb juurde ka Eestisse reise korraldavaid või müüvaid välisriikide reisifirmasid, eriti kaugemates Lääne-Euroopa riikides (Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias).
Ühest küljest soomlased domineerivad Eesti turismis. Eelmisel aastal käis soomlasi meid kaemas viiendiku rohkem kui aasta varem. Statistika näitab, et nad jõuavad Tallinna kõrval ka Pärnusse, Tartusse ja Saaremaale. Mujale vähem. Ent sellest hoolimata suurenes välisturistide arv pea kõigis maakondades.
Teisalt oli kasv teistest riikidest (eriti Rootsist, Saksamaalt, Itaaliast, Suurbritanniast, Prantsusmaalt ja Lätist) pärit turistide arvus sedavõrd võimas, et soomlaste osatähtsus välisturistide hulgas vähenes. Kui näiteks 2001. aastal oli soomlaste osatähtsus majutatud välisturistide hulgas 69%, siis möödunud aastal 61%.

Tulv välisriikidest

Puhatakse rohkem, äri tehakse vähem

•• Kuigi kaugematest riikidest pärit turistide arvu pidev kasv algas juba kahe-kolme aasta eest, kiirenes kasvutempo eelmisel aastal märkimisväärselt. Statistikaameti andmetel kasvas majutatud välisturistide arv eelkõige tänu puhkusereisijate arvu kasvule kolmandiku võrra, millega seoses kasvas puhkusereisijate osatähtsus majutatud välisturistide seas aasta varasemalt 60 protsendilt eelmise aasta 66 protsendile.
•• Lisaks puhkereisijatele suurenes 2004. aastal ka majutatud konverentsituristide arv, samas ärireisijate arv vähenes kuus protsenti.

Kasv aina kerkib, ent tasasemas rütmis

•• Maailma Turismiorganisatsioon prognoosib, et sel aastal kasv maailma turismis jätkub, kuid tuleb aeglasem kui 2004. aastal. Reiside arvu kasvuks kogu maailmas oodatakse viis protsenti ja Euroopas kolm protsenti.
•• Turismi arengut mõjutab kõige rohkem majanduse olukord, mille suhtes on ootused positiivsed. Euroopa-sisest reisimist suurendab jätkuvalt odavlennufirmade liinivõrgu areng. Euroopa Liidu laienemisest mõjutatud reisimise kasv uutesse liikmesriikidesse jätkub, muuhulgas tänu nende (seni veel) suhteliselt soodsale hinnatasemele ja uudsusfaktorile ning transpordiühenduste ja infrastruktuuri arengule.



Ärileht