Pikajuukseline Kalevipoeg Tallinna lahte

Linnavalitsus teeb volikogule ettepaneku, volinikud langetavad lõpliku otsuse.

Skulptor Tauno Kangro alustab linnavalitsuse tellimusel jälle tööd selleks, et Tallinna lahte lauluväljaku kõrvale püstitataks 14-meetrine Kalevipoja hiigelkuju.

“Tõsi ta on, tegin äsja valmis uue mudeli. See lähtub heas mõttes Kristjan Raua Kalevipoja prototüübist, selline pikkade juustega,” ütles Kangro, kelle juures eile käis filmivõtteid tegemas Põhja-Saksa riigitelevisioon. Kangro sõnul valmib tal paari nädala jooksul fotomontaaž, kust igaüks saaks kujust selgema ettekujutuse.

Eile käis Kangro juures ka abilinnapea Jüri Ratas, kes peab kujuriga kõnelusi linnavalitsuse poolt. “Eesmärk on viia volikogusse ettepanek Kalevipoja kuju püstitamiseks. See on võimalik juba lähiajal, kuid kuju püstitamiseni ei jõuta sel ega järgmisel aastal,” ütles Ratas. Kuju püstitamise peavadki lõplikult otsustama linnavolinikud.

Maksab umbes 15 miljonit

Kangro on varem pakkunud kuju hinnaks umbes 15 miljonit krooni, Ratase sõnul nõuab hind veel täpsustamist. Raha peaks lisaks linnavalitsusele tulema ka annetustena nii eraisikutelt kui ka ettevõtetelt. Kangro on öelnud, et looming oleks tema kingitus linnale, kuju valamiseks ja püstitamiseks tuleb aga leida raha.

Kuju valmimise ajaks hindab Kangro kaks-kolm aastat. “Nii suurt kuju pole seni Eestis tehtud – 14 meetrit üle merepinna ja 18–20 tonni raske,” ütles Kangro. Suurim on praegu tema enda tehtud Rakveres asuv Tarva kuju, mis kaalub seitse tonni.

Kuju teraskarkassi peaks valmistama laevaremonditehas, pooleldi peaks kuju olema betooni täis. Kalevipoeg pannakse sadakond meetrit kaldast merre seisma nii, et ta oleks hästi vaadeldav lauluväljaku juurest.
Kuju püstitamist on kritiseerinud mitmed nimekad kunstikriitikud, näiteks Ants Juske. Aastaid veninud protsessist on Valentin Kuik teinud dokfilmi “Kuju”.



Miks püstitada just Kalevipoeg?

Jüri Ratas, abilinnapea

Peaks pigem küsima, miks seda kuju ei tuleks püstitada.

Igal korralikul linnal peab olema oma sümbolkuju.

Kuju sümboliseerib seda, et nii nagu Kalev koju tuli, on kõigil eestlastel hea koju tulla, samuti seda, et külalistel on siia hea tulla.

Kalevipoeg on ka Tallinnaga tihedalt seotud – Kalevipoeg ise elas Tallinnas, ta ehitas Tallinna, ta isa on siia maetud. Kes veel iseloomustab Eesti pealinna kui mitte Eesti rahvuskangelane.

Kalevipoeg kannab käes merest päästetud paati, milles on kolm tuules lehvivate juustega meest. Skulptor Tauno Kangro sõnul sümboliseerib see seda, et me oleme mereriik.


Eesti Päevaleht