Kirglik Johannes Leopold Gahlnbäck on nüüd Saaremaal.

Esmaspäeval, 12. mail kell 16.00 avatakse Kuressaare linnuse keldrikorruse näitusesaalis Eesti Rahva Muuseumi näitus „Kirglik Johannes Leopold Gahlnbäck“.

Saaremaal 1855. aastal Püha kirikuõpetaja pojana sündinud Gahlnbäckist sai pärast arhitektuuriõpinguid Peterburis õpetaja ja raamatukoguhoidja kuulsas Stieglitzi kunstikoolis, raamatukoguhoidjana jätkas ta ka pärast 1917. aasta revolutsiooni, kui kooliraamatukogu liideti Ermitaaži koguga. Peterburis on tänaseni säilinud kümmekond Gahlnbäcki projekteeritud hoonet. Gahlnbäck tegi koostööd ka Fabergé portselanivabrikuga, kujundades keraamikat.

Eestis sündinud maailmamehe suurimaks panuseks meie maa kultuurilukku peetakse tema vanavarakogu. Gahlnbäck kogus vanavara peamiselt Saaremaalt, Püha ja Anseküla kihelkonnast, kuid tema 7000 esemeni ulatunud kogus leidus esemeid ka Hiiumaalt, Kihnust, Lääne-Eestist ja isegi Ruhnust. Majanduslikult rasketel aegadel müüs Gahlnbäck oma kogu jaokaupa maha. Osa sellest on tänaseni Peterburi etnograafiamuuseumi valduses, kuid 1917. aastal õnnestus ERMil tänu Oskar Kallase energilisele tegevusele osta üle 1700 eseme ka Eesti Rahva Muuseumi kogudesse.


Väljapaneku on kokku seadnud Piret Õunapuu (ERM), Viljar Pohhomov (ERM) ja Anneli Randla (EKA) ning seda on varem eksponeeritud Tartus läinud aasta novembrist tänavu aprillini. Kuressaare linnuses jääb see näitus avatuks kuni 7. juulini.

Lisainfo