Rõuge Ööbikuorus saab jaanalinnumune süüa ja tiigist forelle püüda

Toomingad on õites, ööbikud laksutavad pööraselt ja naabertalu metsas kukub kägu. Aga siinsamas kõrval ajab isajaanalind kaela jämedaks nagu kirsasääriku ja pröökab bassihäälel kahe emase suunas.

Selline on reaalsus Rõuge Ööbikuoru naabruses Tindiorul. Uue Eesti uus arusaam turismist.

Vennad Jüri (52) ja Jaak (48) Johanson peavad siin kahepeale väikest talu, kunagist ühelehmakohta. Nüüd on vennad maa nii ära jaganud, et vanem Jüri karjatab Aafrika jaanalinde ja noorem vend Jaak peab all orus forelle. 12 jaanalindu ja tiigitäis kalu.

Et talu võib tähendada ka muud kui lehmi, teadis juba Johansonide isa Friedrich Johanson. Talu noorima lapsena oli ta juba varakult sunnitud leidma nutikaid lahendusi elus hakkamasaamiseks.

Eelmise iseseisvusaja tingimustes suutis ta üsna ruttu osta auto ja pidas sellega Petseris taksojuhiametit.

1939. ehitas isa Johanson Rõuge ürgorgu esimese vesioina – pumba, mille abil vesi allikast majja jõudis. Hiljem on neid lisandunud, kuid too esimene on üks Rõuge kindel turismimagnet. Vene ajal pidasid bussitäied lapsi Ööbikuoru serva peal kinni ja turnisid vesioinast vaatama.

Samuti valmistas isa Johanson lähedasele allikale vee jõul töötava elektrijaama, kust sõja ajal naabertaludele elektrit müüs.

Ka tänasel päeval tarvitab Johansonide maja vesioina ülespumbatud vett ja tubades põlevad pirnid ka päeval – elektrijaam peab töös olema. Esimene teler majas käis oma elektrijaama voolu pealt, pilt alt nurgast veidi hüppas.

Viimasel nädalavahetusel oli õetütar majas tolmuimeja kogemata oma talu voolu pistikusse pannud, imes küll, ainult undas teisel häälel.

Kui Jüri ja Jaak Johanson lapsed olid, vedas kolhoos praeguse kalatiigi koha pealt mäe minema – põldude lupjamiseks. Muidu poleks tiiki olnudki. Ilus koht ja selge allikavesi olid juba varem võtta. Isegi 30-kraadise kuumaga ei lähe vesi soojemaks kui kümme kraadi. Forell kuuma ei kannata ja vetikas ei riku kala maitset ära.

Väga kuuma suvega on kalasööjad ka ise vahel kõrini tiigis ja eriti kuumaga käib seal ka peremees Jaak Johanson.

Praegu on tiigis kala 300 kilo ringis, aga korraliku suvega püütakse siit välja ja süüakse ära 3–4 tonni kala. Juulikuus pole aega hingegi tõmmata. Jaak Johanson mängib külalistele kõlaritest Raadio 2 ette ja kalagrillide taga on järjekord.

Kalakasvatusega läheb neljas aasta. «Rikkaks ei saa, aga ära elab,» nendib Jaak Johanson. Varem oli ta metsamees, aga seal läks töökohtadega kitsaks.

Mõlemal vennal on Võrus korter, aga Jaak Johanson veedab terve suve kalatiigi ääres.

Jüri Johanson sõidab iga päev kohale, et linde toita. Esialgu ei too linnupidamine suuremat sisse. Midagi siiski, näiteks jaanalinnumunade müümisest omleti tarvis.

Toitu pakkuda Jüri Johanson ise ei tohi – euronõuded. Kuid panni ja trelli rentida tohib küll. Trelli läheb tarvis jaanalinnumuna katkisaamiseks. Ühest munast saab 10–15 inimest kõhu täis.

Eelmisel suvel inkubaatoris koorunud üheksa tibu on praeguseks hobusekõrgused. Jaanalinnupidamises on käibel hobuste sõnavara – noorlinde kutsutakse sälgudeks, mitte tibudeks.

Läheb kolm-neli aastat, enne kui tibust kasvab muneja. Jaanalind muneb 30–40 aastat ja elab niisama kaua kui inimene.

Linnupidaja teab, et jaanalinnu jalalöök võib lõvi selgroo purustada. Veel pole Rõuge lindudele kedagi hoobiväärilist silma jäänud.

Tindioru kaks emajaanalindu on tänavu usinalt munema hakanud. «Eelmisel aastal ähvardasin ühte, et kui munema ei hakka, siis panen sadula selga ja hakkan ratsutama,» räägib Jüri Johanson.

Jaanalinnud tõi ta Rõugesse kahe aasta eest, üks Kuusalu talunik tahtis ühest Rootsist toodud linnuperest lahti saada.

Aga kui turistid Jüri Johansoni tehtud tiigi äärde jõuavad – see on kalatiigi kõrval Tindiorul teine tiik –, räägib ta neile sellest, kuidas ta siin krokodille kasvatama hakkab. Nendega on lihtsam kui jaanalindudega ja ega turistid loetud ole.

Kagu-Eesti turismitalud

Valides internetiaadressil www.neti.ee lingid ÄRI/Turism/Turismitalud, leiab infot kokku 52 Kagu-Eesti turismitalu kohta:


• Põlvamaa – 14 turismitalu

• Valgamaa – 18 turismitalu

• Võrumaa – 20 turismitalu


Postimees