Tallinn valgustab sadu meetreid maa-aluseid käike

Tallinn korrastab tänavu südalinnas asuvad Rootsi ja Ingeri bastioni käigud, ühendab need tuleval aastal muuseumina tuntud kaitsetorniga Kiek in de Kök ja avab need turistidele.

Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakonna juhataja Boris Duboviku sõnul on linnal tänavu 17. sajandist pärit käikude jaoks viis miljonit krooni.

Valgustuse saav käikude osa kulgeb valdavalt Kaarli puiestee äärsete tenniseväljakute juures oleva Ingeri bastioni (Harjumägi) alt, samuti saab korda jupike Rootsi bastionist (Lindamägi). Mõlema bastioni käigud on omavahel ühendatud.

Ajaloolised väljapanekud

Dubovik ütles, et rohkem ei õnnestunud piki Rootsi bastioni kulgevat käiku avada, sest see on pika lõigu ulatuses sisse varisenud. Ta lisas, et tuleval aastal on plaan avada käigud ka turistidele, kuid selleks ühendatakse need esmalt ligi 30 meetrise tunneli abil muuseumina tuntud Kiek in de Kökiga ning maa alla pannakse ekspositsioonid.


Väljapanekuteks on linn kavandanud näiteks Põhjasõja-aegses mundris sõdurite vahakujusid koos toonaste relvadega ning 17.–18. sajandi eluolu tutvustavate stendidega. Üks sissepääsudest hakkabki olema läbi Kiek in de Köki fuajee, kuid sellele lisaks hakkavad sissepääsud asuma ka praegu lahti kaevatavatest käikudest, mis jõuavad maapinnale Komandandi tee ääres.

Duboviku sõnul on käikude lahtikaevamisel tekkinud ootamatu probleem Toompea tänava ääres paikneva taasiseseisvumispäeva (20. augusti) mälestusmärgiga, milleks on omal ajal tankide tõkestamiseks teel olnud hiiglaslik kivi. Kivi asub täpselt maa-aluse käigu peal ning ähvardab käigulage sisse vajutada.

Dubovik tõdes, et insenerid peavad nüüd arvutama, kas kivi tuleb mõned meetrid eemale nihutada või võib inimesed siiski ohutult käikudesse lasta.

Dubovik märkis, et käikude avamine turistidele ning ekspositsioonide panemine neelab veel kuni 12 miljonit krooni.

Lootus Euroopa abirahale

Tallinna abilinnapea Kaia Jäppinen sõnas, et toetab käikude avamist ja projekti lõpuleviimist, lisades, et linn taotleb praegu abiraha ka Euroopa fondidest. Ta märkis, et kui eurorahad tulemata jäävad, ei jää plaan siiski ellu viimata.

«Kindlasti ei jää projekt pooleli, kuid siis on küsimus selles, et millise tempoga me seda teeme,» lausus Jäppinen. «Sellest kujuneks hea turismiobjekt, Põhja-Euroopas on vähesed käigud säilinud, mida nii külastada saaks.»

Ingeri ja Rootsi bastioni ning nendega seotud Wismari raveliini rajas Rootsi riik 17. sajandi teisel poolel Toompea kaitseks. Pärast Tallinna lülitamist Vene impeeriumi koosseisu 18. sajandil ei jätkatud enam Rootsi ajal alustatud ulatusliku muldkindlustuse vööndi rajamist. Alates 18. sajandi lõpust pole vööndit enam täiendatud ega laiendatud.

Vanalinna käigud

• Ingeri (Harjumägi) ja Rootsi (Lindamägi) bastioni all on kokku omavahel ühendatud ligi 2 kilomeetrit maa-aluseid käike. Esialgu kavatseb linn korda teha ja valgustada ligi 350-meetrise lõigu, sest osa käikudest on sisse vajunud või vee all.

• Bastionid rajas Rootsi riik 17. sajandi teisel poolel Toompea kaitseks. Vene impeerium muldkindlustuse vööndi rajamist 18. sajandil ei jätkanud.

• 1857. aastal kaotati Tallinn maakindluste nimestikust ning kindlustused läksid tsiviilvõimule. Pärast Teist maailmasõda kasutati käike kuni 1970. aastateni tsiviilkaitse eesmärgil.

Allikas: PM