Roskilde peaesinejad pakkusid ülivõimsaid elamusi

Nädal aega laagrielu ja muusikat Roskildes lõppes tänase päeva varastel hommikutundidel, kui kell 3 hommikul alustas Arenal inglise naisduo Queens of Noize.

Seljataga on rohkesti kuulsate bändide kontserte, millest mõni oli oodatud tasemel ja ülegi, mõni aga mitte. Ja vihma ei sadanudki, mistõttu festivalialast sai lõpuks täielik kõrb. Aga kõigest järgemööda, alustades seekord ehteestlasliku virinaga.
Õige festivalitunne tuli kätte reede pärastlõunal. Neljapäevastel kontsertidel oli pigem soojendav funktsioon, kuigi eks rahvas elas neile kaasa sellegipoolest. Guns’n’Roses’i endise kidramehe Slashi uus bänd Velvet Revolver oli pettumus. Oma osa selles oli meeste silmanähtavalt üliheal enesehinnangul, mida omakorda kinnitas näiteks see, et Slash lava ees pildistanud fotograafi poole sülitas.
Samasuguse “siit pilvepiirilt lihtrahvale vaatan” mulje jättis Snoop Dogg. Softpornograafilise videoklipiga sisse juhatatud kontserdil kõlasid küll kõik hitid, aga samapalju oli ka räppari ülistamist. Lava paremas servas jälgis mängu hiigelsuur mustanahaline turvamees – ju siis võis karta, et rahumeelsed festivalikülalised läbi mitmekordse turvatsooni lavale murravad.


Seevastu reedel esinenud Audioslave pakkus ehedat, ausat muusikaelamust, juhatades suurepäraselt sisse Black Sabbathi. Viimase kohta saab julgelt öelda, et kuuldused Ozzy kehvast tervisest on tugevasti liialdatud. Eks muidugi oli näha, et tegemist pole 20. aastates noorukiga, aga mees mosŠsŠis, kargas ja laulis tohutu energiaga ning oli selge, et Ozzy nautis esinemist ja publikut vägagi.
Laupäeval jätkas Ozzy võetud kursil ülivõimsalt Foo Fighters – superhea kontsert, julgen öelda, et nähtuist lausa parim. Show oli vahetu, ninamees Dave Grohl suhtles rahvaga, viskas nalja ja jooksis vahepeal publiku seast läbi lava vastas asuva helipuldi katusele esinema. Fightersile järgnenud Green Day andis aga festivali kohta rekordpika, kahetunnise kontserdi, sest publik kisas bändi aina tagasi ja tagasi. Rohelise Päeva üks viimaseid lugusid oli Queeni “We are the champions”, mis tõi oma suursugususega lausa kananaha ihule.
Armastuspuhkus Roskildel
Pealava viimased kontserdid algasid reedel ja laupäeval kell üks ning vastavalt esinesid siis taanlaste rokisaurus D.A.D ja Duran Duran. Hilisest kellaajast hoolimata oli D.A.D-d jäänud kuulama suur rahvamass ning taanlased ei vedanud publikut alt. Duran Duran aga pani mõtlema, kas noil endisaja hiilgebändidel on ikka mõtet aastaid hiljem kokku tulla, sest vähemalt seekordne esinemine ei veennud, et bänd tõepoolest hingest oma asja ajab. Võib-olla oli oma mõju selles, et tegemist oli Duran Durani Euroopa-tuuri viimase kontserdiga või et samal päeval varem Roomas oli Live 8 raames esinetud, aga kuidagi masinlikult tuli see kontsert küll.
Pühapäev oli bändide poolest taas vaene – kuigi nendegi hulgas leidus tuntuid, nagu endine Beach Boys Brian Wilson ning Suurbritannia popjazzi ime Jamie Cullum. Telklaagris hakati juba lõuna ajal vaikselt asju kokku pakkima. Samas müüdi tänavugi pühapäeval ühe päeva pileteid ning taanlane Allan Friis koos oma 16-aastase tütre Ceciliega tuligi viimase lemmikbändi Mercenary kaema just ühepäevapiletiga. “Omal ajal käisin palju kordi Roskildel,” muheleb tütart saatma tulnud mees.
Roskilde festival on mõnele aga hoopis midagi enamat kui kontserdid ja muusika. Näiteks rootslased Benny Carlsson ja Helena Linnell võtsid seda kui “armastuspuhkust” – 15 aasta eest, teismelistena esmakordselt armunud paar taasleidis oma armastuse kolme aasta eest just Roskildel. Nüüd käivad nad seda tähistamas, enne kui “suureks saavad” ning perekonna soetavad.

Fotosid Roskilde festivalilt vaata pressifotost http://www.pressifoto.ee/series.php?id=99
Fotod: Marko Mumm


Eesti Päevaleht