Puuknakkus viib nädalateks haiglasse

Saaremaa talumees sai puukborrelioosi, mille põhjuseks arvab toorpiima joomist. Saaremaa talunik põdes puukborrelioosi, mille tagajärjel oli tal pool nägu mitu nädalat halvatud, ühe võimalusena võis ta mitmenädalast haiglaravi vajanud tõve saada toorest lehmapiimast.

“Sel aastal mul ühtegi puuki peal pole olnud,” on Saaremaa talunik Aivar Martin (44) kindel. “Ühe võimalusena on olnud juttu, et võisin nakkuse saada lehmapiimast.”
Kuu aega tagasi jäi Martini vasak näopool järsku tuimaks ning järgmiseks hommikuks oli pool nägu halvatud. “Üksteist aastat tagasi olid mul samad haigusnähud ja siis arvati, et tegu on kolmiknärvipõletikuga. Ma ise ja kohalik velsker arvasime nüüd algul sama, kuid perearst saatis mu Kuressaare haiglasse kontrollile ja seal võeti ka puuknakkuse proovid,” kirjeldas Martin. Haiglaravil oli ta kaks ja pool nädalat kesk kibedat põllutööde aega. Nüüdseks on nägu taas enam-vähem liikuma treenitud.


Raviarst kinnitas, et tegu oli puukborrelioosiga, mis Saaremaal on suviti üsna tavaline haigus. 1. juuli seisuga oli Saaremaa tervisekaitsjate andmeil registreeritud juba 20 borrelioosijuhtu, kusjuures selle haiguse suurem hooaeg on alles ees. Mullu registreeriti Saaremaal koguni 148 ja kogu Eestis 480 borrelioosijuhtu.

Ettevaatus vajalik

Mitu Eesti Päevalehega rääkinud arsti tõdesid, et puukentsefaliiti saab tõesti harvadel juhtudel ka toorest lehmapiimast, kuid võimalust, et puukborrelioosi oleks haige saanud lehmapiimast, nimetasid nad teoreetiliseks ehk peaaegu võimatuks.
Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul ei saa vere kaudu borrelioosi tekitaja lehmapiima sisse sattuda, nagu puukentsefaliidi puhul seda praktikas ette on tulnud. Kutsari sõnul võiks borrelioosi tekitaja piima sisse sattuda, kui puuk on piimaämbris olnud. “Toorest piima ei tohiks juua – sellise piima müük on ka keelatud,” lausus Kutsar. “Ja kui naabritädi käest maapiima osta, siis enne kasutamist peaks selle alati läbi keetma.”

Mis haigus on puukborrelioos?
•• Puukborrelioosi põhjustab bakter, mida leidub puugi seedekanalis. Selle vastu pole siiani vaktsiini, nagu on puukentsefaliidi bakteri vastu. Kui 30–40 aastat tagasi võis haigust kandvaid puuke leiduda vaid mõnes Eesti piirkonnas, nagu Pärnu- ja Ida-Virumaal ning osaliselt Põlva- ja Võrumaal, siis nüüd leidub neid kogu Eestis.
•• Borrelioosibakterit kannab kuni kolmandik puukidest.
•• Erinevalt puukentsefaliidist, mille puhul viirus antakse edasi kohe hammustuse hetkel, kulub borrelioosinakkuse saamiseks enamasti kaks ööpäeva või kauem, kuni keha külge kinnitunud puugi pisikud inimesele kanduvad.
•• Esialgu kuni paarisentimeetrine nahalööve tekib kuni kuu aja jooksul, mis mõne aja pärast kaob. Raskematel juhtudel ilmnevad haigusnähud närvisüsteemis, liigestes või ka südames, kusjuures nahalöövet ei pruugi esinedagi. Haigusnähtudeks on väsimus, peavalu, iiveldus, kehakaalu langus, kerge palavik, valud kätes, jalgades, kuklas või seljas.
•• Puukentsefaliiti põdenu haigusesse enam ei nakatu, kuid borrelioosi põdenuil immuunsust ei teki.



Eesti Päevaleht