Vesiaeroobika toniseerib lihaseid ning maandab stressi

Vesiaeroobikast on kujunenud arvamus, justkui sobiks see peamiselt pensionäridele või tervisehädadega inimestele.

Tegelikult käib trennis igasuguseid inimesi, noortest tüdrukutest pensionärideni välja. “Vesiaeroobika on lõbus ja emotsionaalne aeroobne treening, mis tunni ülesehituselt sarnaneb saaliaeroobikaga, kuid millel on täiesti erinevad harjutused. Tuimalt harjutusi seal ei tehta,” räägib alast klubi Reval-Sport vesiaeroobika treener Nonna Raidma, kes on oma energia ja nakatava rõõmsameelsusega justkui võrdkuju vesiaeroobika heast mõjust.

Aitab kaalu kaotada

Vesiaeroobika sobib kõigile vanusest ja kaalust hoolimata. “Sellega sobib alustada pärast pikka pausi treenimises või kui soovitakse pisut kaalus kaotada enne teises trennis alustamist. Samuti on see ideaalne mõne muu spordialaga kombineerides,” soovitab neli aastat vesiaeroobikatreenerina töötanud Raidma ala mitmel moel proovida. Veetakistus laseb sooritada hüppeid jalgu põrutamata, olles seega eriti hea treening inimestele, kel on liigestega muret. “Sellegipoolest tasub probleemide korral arstiga enne konsulteerida,” tuletab Raidma meelde, et kuigi lõõgastav, on vesiaeroobika puhul tegemist siiski koormust andva trenniga.


Koormuse suurendamiseks ja vähendamiseks varieeritakse veetakistusega. “Kes on kauem harjutanud, hangib endale vesiaeroobika jalanõud ja nn konnakindad, mis tekitavad vees suurema takistuse ning suurema koormuse,” selgitab Raidma.

Harjutusi tehakse õlgadeni vees, trenn möödub sarnaselt tava-aeroobikaga muusika saatel, lisaks lihasharjutustele tantsitakse – kõik selle nimel, et treening annaks ka tugeva emotsionaalse laengu. “Vesiaeroobika peab kindlasti lõbus olema ning treener selles suhtes aktiivne,” rõhutab Raidma, kinnitades, et igav trennis kindlasti ei hakka.

Vees kasutatakse ka abivahendeid, penoplastist nuudlitest ja ujumislaudadest jalgratasteni välja. Samuti tehakse aeroobikat erinevates veesügavustes, lisaks tavalisele on olemas veel süvavesiaeroobika. Sel puhul on treenitavate ümber spetsiaalsed vööd, mis hoiavad neid sügavas vees sobivas kõrguses, kuigi jalad põhja ei ulatu. “Süvavesiaeroobika on väga intensiivne ning sobib hästi meestele, sest koormus on päris suur. Mehed, kellel on jalatraumad ning kes ei kannata põrutusi, neile sobib süvavesiaeroobika ideaalselt,” julgustab Raidma tugevamat sugupoolt asja järele proovima.

2–4 korda nädalas

Vesiaeroobikaga nagu iga teisegi alaga ei tasu aga üle pingutada. Kaks kuni neli korda nädalas treenida on täiesti piisav, sest kuigi vesi annab hea enesetunde ja lõõgastab, annab see ka tohutu lihastoonuse.

Vesiaeroobikat ei tasu harrastada juhul, kui ollakse haige või vaevab mõni põletik, samuti on see vastunäidustatud raskete südamehaiguste ja väga kõikuva vererõhu korral või raseduse lõpus.

EPL