Lähiaja ilm tuleb troopikasarnane

Ilmaennustajad lubavad paariks päevaks sooja paduvihma.

Juba eile ulatus õhutemperatuur Ida-Eestis ligi 30 kraadini, samas kutsub troopilise õhu põrkumine parasvöötmelisega esile paduvihma.

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi sünoptiku Merike Merilaini sõnul sai eile ennelõunal suurima vihmasahmaka kaela Virtsu, kus mõne tunniga sadas maha 31 millimeetrit. Alates 15 millimeetrist loetakse vihma tugevaks. Suure vihma kätte jäi ka Tallinn. Sarnast ilma lubatakse ka tänaseks.

Heitlik august

“Troopilise õhu tõttu võib tekkida ka muid ebatavalisi ilmastikunähte, näiteks eriti tugevat äikest,” lausus Merilain, kelle sõnul registreeriti äikest eile Väike-Maarjas ja Võrus. Tänaseks võib äike jõuda ka Lääne-Eestisse, mistõttu päästetöötajad paluvad sulgeda aknad, eemaldada vooluvõrgust kõikumistele tundlikud seadmed ning metsas mitte viibida. “Kaugemale ennustada ei riski, juba homme võib ennustus täielikult muutuda,” lausus sünoptik.



Ilmavaatleja Ain Kallise sõnul on Eesti oludes ilmaennustamine täielikult tänamatu töö ning üle kümne päeva ilmataadi käitumist prognoosida pole mõtet. “Ilmataat käitub nagu elusolend – vahel halastab, vahel mitte,” tõdes ta. Näiteks Venemaa ametlik ilmateate kodulehekülg lubas Eesti kohale nii eilseks kui ka tänaseks päikest ja kuiva ilma. Ettearvamatuks muudab siinse ilmaennustamise Kallise väitel Läänemere keeruline kuju, Atlandi ookeani lähedus ning ise pilvi moodustavad sood ja rabad.

Iseäranis heitlikud ongi Eestis just augustiilmad. Kallise hinnangul ei tähenda paduvihmad siiski varakult kätte jõudnud sügist. “Augusti alguses juhtub ikka, et sajab kõvasti,” kinnitas ta. Viimastel aastatel on kolme-nelja vihmase augusti järel olnud üks põuane, kuid Kallise väitel ei tohi sellest seaduspära otsida.

Tugevad vihmasajud põhjustavad ebameeldivusi neile põllumeestele, kel parasjagu viljakoristus käsil. Maaviljeluse Instituudi vanemteadur Heino Lõiveke ütles, et vihm põhjustab põllumehele majanduslikku kahju mitmel moel – suurendab kuivatuskulusid, halvendab nisu või rukki kvaliteeti ning võimaldab lamandunud viljal levida hallitusseentel ja mikroobidel. Veel valmimata vili aga vihmadest ainult võidab. “Kagu-Eestis oli pikk põud jaanipäevast alates, esimesed vihmapiisad tulid alles mõni nädal tagasi,” rääkis ta. Nii võidavad vihmasajust hilisema kartuli, porgandi-, kapsa- ja peedikasvatajad. Ka kuival pinnal kasvavatele viljapuudele annab vihm tugevust talvekülmadele vastu panna.


Vihm põhjustas Tallinnas rea üleujutusi

•• Eile tunde kestnud vihmasadu tekitas pealinna tänavatel vähemalt 20 lokaalset üleujutust. Inimesed andsid üha kasvavatest lompidest teada peamiselt Lasnamäelt, kesklinnast ja Põhja-Tallinnast.
•• Tallinna Vee avalike suhete juhi Karita Salli sõnul piisas kanalisatsiooniummistuste kõrvaldamiseks survepesust. Vihmavett paakautodega ära vedada ei tulnud. Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi andmetel sadas hommikupoolikul maha ligi 28 millimeetrit vett, millele päeva lõpus oodati lisa 10–20 mm. Täna, homme ja ülehomme on vihmasadu nõrgem – prognoosi järgi tuleb vett alla 5–10 mm päevas.
•• Saju tipphetkel eile kella 11 paiku võttis Paljassaare peapumpla vastu 14 000 kuupmeetrit reo- ja sadevett tunnis, mis on pool maksimumvõimsusest. Tavapärane kogus on umbes 5000 kuupmeetrit tunnis.
•• Küll sundis paduvihm häireolukorda Tallinna tänavate remontijad. Olukorra lahendamiseks kutsus abilinnapea Jüri Ratas eile tööpäeva lõpus kokku raskete ilmastikutingimuste tagajärgede likvideerimise töögrupi, kuhu kuuluvad linnaametnike kõrval politsei ja päästeteenistuse töötajad. Tallinna Vee avariitelefon on 626 2400. Piret Peensoo



Eesti Päevaleht