Tori põrgu puhastajad avasid uue koopa

Viimaste nädalate jooksul on OÜ Matogard puhastanud geoloogide näpunäidete kohaselt Tori põrgut ja jõeäärset liivakiviseina, et peatada turiste ja teadlasi meelitava loodusväärtuse lagunemine.

Matogardi aednik-esimees Mart Ruumet, kelle pere peab Torist mõne kilomeetri kaugusel asuvat külalistemaja, meenutas, kuidas jalgratastel tulid kolm itaallast Lonely Planeti reisijuhis näpuga järge ajades abi küsima, kus see Tori Hell asub. Ta tõdes, et ühes maailma enim tuntud reisijuhis mainimine toob põrgusse küllaltki palju välismaa turiste.

Ka teadlased hindavad kohta kõrgelt, sest see on üks parimaid keskdevoni Pärnu lademe paljandeid kogu Ida-Euroopas ning unikaalne kalade ja taimede kivististe leiukoht.

Puud tuli maha võtta

Juba mitu aastat jutuks olnud Tori põrgu maastikukaitseala heakorrastamine ja hooldamine on selle valitseja – Pärnumaa keskkonnateenistuse – ja asukoha – Tori valla – ühine ettevõtmine, mida rahastab keskkonnainvesteeringute keskus (KIK). Projekti nõustasid Anne Põldvere Eesti geoloogiakeskusest ja Anne Kleesment Tallinna tehnikaülikooli geoloogia instituudist.

“Siin tööd tehes saad aru, kui hell see liivakivi on,” rääkis Ruumet, kes köiega ligi kümne meetri kõrgusel seinal turnis, et seda murendavast taimestikust vabastada.

Liivakivi hoidmiseks tuli peale paljandi serval kasvava võsa võtta maha ka puud, sealhulgas põrgu äärel kasvanud vahtrad. “Puujuur lõhub liivakivi kõige rohkem, kui puhastama hakkasime, oli kohe näha, et kus juur, seal pragu,” märkis Ruumet.

Suurematest jäeti kasvama vaid üks seinast huvitavalt välja kasvanud kask ja sõstar, mille rippuvad oksad moodustavad Punase koopa ees omapärase kardina.

Põrgu koopas tasandasid Matogardi mehed vaid labidatega põhja, aga põrguvärava sisselangenud osa süvendati ekskavaatoriga sinna varisenud liivast ja mullast ligi poolteise meetri jagu, et see koopa põhjaga tasa saaks.

Mees veetis talve koopas

Umbes poole kilomeetri pikkuse liivakiviseina ülemine osa puhastati mätastest ja alumine rohkem kui meetrikõrguselt liivast ja mullast, saadud materjalist tegi ekskavaatorijuht Kaarel Juhkam jõe äärde jalakäijatele ja ratsutajatele mõeldud tee, kus on ka paatide randumiskohad.

Ruumet lausus, et tulev kevad paneb madalal asuva teega asjad paika, sest jääminek ja suurvesi võivad selle ära viia, aga ta lisas, et eesmärgiks polnudki tee-ehitus.

Paljandit puhastades kaevati seda pikemalt nõlvaku seest välja ja siis avastati ka kinni kasvanud koobas. “Kopajuht ehmatas, et mingi uks,” jutustas Ruumet. Klaasiga ukse taga oli koobas ja siis meenus kümmekond aastat tagasi lehest loetud lugu ühest Sindi venelasest, kes Toris liivakivisse uuristatud koopas ühe talve elas.

Paljandil töötades kogusid mehed kokku sinna viidud prügi, ent eriti klaasikilde on nii palju, et kõike ei jõua kokku korjata. “Loodame, et kui nõlva korda teeme, ei pane inimesed enam prügi siia,” lausus Ruumet.

Põrgutrepp rikuks vaate

Lähema kuu jooksul peaks valmima metallist trepid ja piirded, mille teeb OÜ Raivo Remont.

Tori abivallavanem-majandusnõunik Heiki Haas rääkis, et paljandi kõrgemale osale tuleb servast paari meetri kaugusele umbes 300 meetri ulatuses piire, et inimesed päris serva peale ei läheks ja varinguga alla ei kukuks.

Projektis on ette nähtud ka kaks uut treppi. Üks tuleb põrgust ülesvoolu paarisaja meetri kaugusele nõlvakule. Teise asukohaks oli mõeldud põrguvärav, mille eelmise, puust trepi lõhkusid Haasi sõnul vandaalid kevadel niivõrd ära, et see oli eluohtlik ja tuli lammutada. Praegu kaalutakse, kas on ikka mõtet sinna uuesti treppi panna. Külastajatel oleks küll mugavam minna surnuaia parkimisplatsilt otse põrgusse, aga trepp rikuks ära praegu põrgust jõele avaneva kauni vaate.

Põrgu juurde pannakse uued viidad ja infotahvlid. Haas sõnas, et kavas on Tori külastajatele kujundada väike jalutusring, milles oleks peale põrgu surnuaed, kirik ja muuseum.

Liivakivipaljandi korrastamine maksab ligikaudu 244 000 krooni, selle katab KIK kaitsealade hoolduse programmi rahast. Pärnu keskkonnateenistuse looduskaitse peaspetsialist Moonika Ani lisas, et väga tänuväärne on Tori valla initsiatiiv paljandit hooldada, mis näitab, et kohaliku omavalitsuse ja keskkonnateenistuse koostöös saab edukalt loodusväärtusi säilitada.


Pärnu Postimees