Pärnakas tööl suurel kruiisilaeval

Pärast Saksamaal kõrgkooli lõpetamist konkursi kaudu kruiisilaevale tööle pääsenud Triin Stimmer on tööga väga rahul ega mõtle Eestisse naasmisele, kus ta ei leiaks võrreldavat teenistust.

Stimmeri amet Saksa luksuslaeval MS Astor on documentation purser. Ingliskeelne purser tähendab kassiiri, laevatöö tähenduses kasutatakse aga purser’it ametinimetusena eesti keeleski.

Stimmeril tuleb tegelda nii meeskonna kui reisijate dokumentidega. Samuti on docburser’i ülesanne enne mis tahes sadamasse jõudmist kogu paberimajandus korda ajada. “See tähendab, et deklaratsioonid peavad vastavalt selle riigi nõudmistele olema tembeldatud ja allkirjastatud,” selgitab Stimmer. “Kui mingi paber puudu on, ei tohi laev sadamasse sõita, vastutus on väga suur.”

Nelja tärniga luksuslaev

Ligi 300 meeskonnaliikmega ja 600 reisijat mahutavale lainerile tööle pääsemiseks tuli läbida konkurss. 1994. aastal Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi lõpetanud Stimmer oli selleks ajaks kaheksa aastat Saksamaal elanud ja saanud bakalaureusekraadi Wirtschaftsfachschule für Hotellerie und Gastronomie’st Dortmundis.

Laevale tööle võtmisel arvestati nii haridust kui keeleoskust, kandideerinuist olid need näitajad Stimmeril kõige paremad. Alguses töötas Stimmer kasiinos, üsna pea aga pakuti talle võimalust ametiredelil tõusta.

Nüüd kuulub Stimmer teise eestlasena meeskonda, kus on esindatud ligi paarkümmend rahvust. Docpurser on ohvitser ja kannab kahe kuldpaelaga õlakuid.

Tööd ka sadamas olles

Laeva sadamasse jõudmisega pole docpurser’i töö lõppenud. “Oleneb sellest, kui raske on sadam ja kas on ka jooksvaid küsimusi,” kirjeldab Stimmer. Kui toimub meeskonnavahetus, tuleb vormistada nii lahkujad kui saabujad, niisamuti on reisijatega.

“Kui on raskemad sadamad, nagu Peterburi ja Kaliningrad, on toll ja politsei kogu päeva laevas, tahavad kõike kontrollida. Inglismaa sadamates aga tuleb tihti peale tervisekaitse. Siis peab nende inimestega päev läbi tegelema.”

Päris rahulikult ei saa dokumentide eest vastutav meeskonnaliige end tunda isegi siis, kui merel ollakse mitu päeva, sest ülevaate saamine, kas kõigil meeskonnaliikmetel on kehtivad passid ja arstitõendid ning kellel on vaja viisat, eeldab pidevat tööd.

Kui aga tegemist on Aafrikaga, peab teadma, kuidas meeskonnal ja reisijail on lood vaktsineerimisega.

Rahulikum aeg on siis, kui merel ollakse järjest viis päeva, näiteks Atlandi ületamisel. Siis võib päikesetekil pikali visata.

MS Astori peamised reisijad tulevad Saksamaalt, Austriast ja Hollandist, kruiise on võimalik tellida kataloogidest.

Peamiselt eakad reisijad

Kõige lühem on kahenädalane kruiis, talvel aga võetakse ette viie kuu pikkune ümbermaailmareis. “Suvel liigume peamiselt jahedamates maades, tulin just Teravmägede ja Islandi reisi pealt. Kui aga Euroopas on külm, oleme meie troopikas,” kirjeldab Stimmer elu kruiisilaeval.

Reisijad on pensionärid, alla 60aastast seal vaevalt leiab.

Suurimaks ebameeldivuseks laevale nimetab Stimmer seda, kui mõni reisija haigestub. “Kui keegi ikka keset merd südamerabanduse saab, tellitakse helikopter.”

Üldiselt on pensioniealised reisijad rõõmsameelsed, kuid on neidki, kes leiavad igal sammul virisemisväärset.

Neli kuud järjest tööl

Stimmeri töögraafik on juba aasta ette teada ja kujuneb nii, et neljakuulisele tööperioodile laevas järgneb kaks kuud puhkust. Nii pikk on puhkus sellepärast, et laeval olles kehtib meeskonnale seitsmepäevane töönädal.

“Puhkuse alguses maandun ma ikkagi Pärnus, harjun maaga ja siis hakkan vaatama, mis edasi saab,” tõdeb Stimmer.

MS Astoria on registreeritud Bahamal, meeskonna tehniline pool tuleb Küproselt, toitlustamise ja majapidamisega tegelev pool Monacost, kus vastavad firmad meeskonna komplekteerivad.

Kapten ja kõik meremehed on Ukraina päritolu, seega läheb laevas saksa ja inglise keele kõrval tarvis ka vene keelt.

Varem sõitis laev Vene lipu all, Ukraina meeskond võib Stimmeri arvates olla jäänud sellest ajast.

“Töö on huvitav,” võtab Stimmer jutu kokku. “Kuigi olen juba palju käinud ja näinud, on siiski veel väga palju nägemata. Teenistus on hea ja praegu ei näe ma küll põhjust, miks peaksin mingit muud tööd otsima.”