Monumendid

Kaitseväe Kalmistu

Tallinn, Harjumaa

Kaitseväe kalmistu on Tallinnas Juurdeveo tänava ja Siselinna kalmistu vahelisel alal asuv Eestis langenud sõjaväelaste matmiskoht, kuhu on 120 aasta jooksul maetud kuni 5000 eri rahvusest sõjaväelast. 2007. aastal paigaldati Kaitseväe kalmistule enne Tõnismäe haljakul asunud Tallinna vabastajate monument, rahvalikult...

Kalevipoeg (vabadussõja Monument)

Tartu, Tartumaa

Vabadussõja monument kujutab endast heledast graniidist madalal jätkulisel alusel asetseval tahukakujulisel postamendil seisvat Kalevipoja pronkskuju. Kalevipoeg seisab pilk itta suunatud, toetudes mõõgale ning tema alakeha katab loomanahk. Postamendile on raiutud aastaarvud: 1918 - 1920. 2003. aastal, enne 30. septembrit,...

Kindral Laidoneri Mälestussammas

Viljandi, Viljandimaa

Kindral Laidoneri ratsamonument Jaani kiriku ja Viljandi mõisa vahelisel väikesel kõrgendikul - autor Terje Ojaver, püstitati 2004. aastal Eesti Vabadussõja vägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri auks. Tema juhtimisel kirjutati Eesti ajalukku ainus võidukas sõda. Silmapaistev riigimees on ka Viljandi linna esimene...

Kodavere Vabadussammas

Jõgevamaa

Kodavere kalmistul asuva Kodavere Vabadussõja mälestussamba õnnistamine toimus 31. augustil 1924. aastal. Sambaks oli 4,41 m. kõrgune mustast graniidist obelisk. Graniitkivi toodi 7 km eemalt Peipsi kaldalt Rannamõisa maa pealt. Kivi kaalus 8000 kg ja seda veeti kohale 17 hobusega 4 päeva. Samba oli valmistanud Tartu...

Kristjan Jaak Petersoni Monument

Tartu, Tartumaa

Monument kujutab endast pronksist Kristjan Jaak Petersoni figuuri, paremas käes kepp, vasakus raamat. Hallidest graniitplaatidest alusel on pronksist tekst: "Kas siis selle maa keel Laulutuules ei või Taevani tõustes üles Igavikku omale otsida?" Kristjan Jaak Peterson (14.03.1801 – 04.08.1822) oli eesti kirjanik. Ta...

Kursi Vabadussammas

Jõgevamaa

Kursi Vabadussõja mälestussammas õnnistati 26. septembril 1926. aastal. Mälestussammast valmistas viis meest viis kuud. Peale selle võttis samba ala korrastamisest osa 20 meest. Talgutöödega tehti korrastamisel 300 mees- ja hobutööpäeva. Sammas läks maksma 550 000 marka. Kivist samba peal oli pronksist valmistatud eesti...

Külmasammas

Jõgeva, Jõgevamaa

Jõgeva linna piirile Piibe maantee äärde on mittetulundusühingu poolt paigaldatud külmasammas. Eesti külmarekord -43,5ºC on mõõdetud just Jõgeval 1940. aastal. Sambal on kirjas veel teinegi temperatuurinäit. 2003. aasta külmarekord -37,6ºC mõõdeti samuti Jõgeval. Neid rekordeid ongi külmasammas tähistamas.

Laiuse Vabadussammas

Jõgevamaa

Laiuse Vabadussõja mälestussammas avati pidulikult 1998. aastal. Mälestusmärgiks on rist, mille projekteeris arhitekt Ilmar Kannelmäe. Esimene mälestusmärk püstitati Laiuse kalmistule 1925. aastal. Kavandi autor oli Anton Starkopf. Valmis ehitati see A. Jürgensi kivitööstuses Tallinnas. Mälestussammas maksis tolle aja...

Laulev Pink

Tallinn, Harjumaa

Tallinna lauluväljakul olev laulupink annab Sulle võimaluse kevadest sügiseni osa saada meie laulupidudest ja Eesti rahva kõrgest koorikultuurist. Kui istud pingile hakkavad kõlama laulupeol läbi aegade populaarseimateks saanud laulud, nagu näiteks «Koit», «Lendab mesipuu poole», «Meeste laul » ning loomulikult ka pingi...

Lydia Koidula Ausammas

Pärnu, Pärnumaa

Lydia Koidula (1843-1886) oli ärkamisaja tuntud poetess, publitsist, ühiskonnategelane ja esimese eestikeelse teatritüki autor. Tema memoriaalmuuseum asub Jannseni 37. Ausammas valmis 1929. a skulptor A. Adamsoni viimase tööna.

Maarja-Magdaleena Vabadussammas

Jõgevamaa

Maarja-Magdaleena Vabadussõja mälestussammas avati 22. augustil 1922. aastal. Sammas oli valmistatud poleeritud graniidist Lesta kivitööstuses Tartus. Sammas oli 3,35 m kõrge, graniidist ja sellele oli raiutud 32 Eesti Vabadussõjas langenu nimed. Sammas läks maksma 80 000 marka. Obeliski eesküljel "Au langenuile!", mille all...

Maarjamäe Memoriaal

Tallinn, Harjumaa

Maarjamäe memoriaal on Tallinnas Maarjamäel asuv kompleks, kuhu kuulub mitmeid erinevaid mälestusmärke. Memoriaali keskne objekt on 35 meetri kõrgune Jääretke obelisk. Obelisk valmis 1960, autoriteks Mart Port ja Lembit Tolli. Kompleksi kuulub ka tseremooniaväljak, mille kujundasid 1975. aastal Allan Murdmaa, Peep Jänes,...

Mandri-Eesti Keskpunkt

Jõgevamaa

Adavere lähedal Tallinn-Tartu maantee ääres asub Mandri-Eesti keskkohta tähistav rahn ja endine matmispaik "Kalmemägi", mis olevat oma nime saanud seal asunud hiie ja ohvrikivi järgi.

Marie Heibergi Mälestussammas

Võrumaa

Luuletaja Marie Heibergi (1890-1942) sünnikoht asub Uhtjärve lähedal endise Siimu talu popsikohas. Marie Heiberg kasvas vaeses vabadikuperes. Õppis Urvaste valla- ja Sangaste kihelkonnakoolis, seejärel pühendus loomingulisele tegevusele. Alates 1919. aastast vaimuhaige. Tähelepanu äratas Heiberg varane esikluulekogu...

Martin Kleini Monument

Viljandi, Viljandimaa

Asub Viljandi spordihoone ees. Eesti spordiajaloo kuulsamaid mehi, esimene olümpiamedalist Martin Klein on pärit Viljandimaalt. Stocholmi olümpial maadles ta soomlase Alpo Asikaineni vastu maailma maadlusajaloo pikima matŝi, mis kestis 11 tundi ja 40 minutit ning saavutas võidu. Kahjuks pidi ta leppima hõbemedaliga, seast...