VAATAMISVÄÄRSUSED

Torma Vabadussammas

Jõgevamaa

Eesti Vabadussõjas langenute Torma kihelkonna mälestussammas avati esmakordselt 17. juunil 1923. aastal Torma – Lohusuu kaitseliidu pealiku leitnant H. Daveli poolt. Sammas oli valmistatud arhitekt professor Ivari Anttila joonise järgi ja kujutab Kalevipoega palvepoosis põlvitamas, hoides parema käega mõõka ning vasakuga enda...

Trükikoja Koht Kuningamäel

Jõgevamaa

Trükikoja rajas 1766. aastal Peter Ernst Wilde (1732-1785) Põltsamaa lähedal asuva Kuningamäe karjamõisa meierei ruumidesse. Ta hakkas andma välja esimest eesti ajakirja “Lühhike öppetus…”. Aastatel 1766-1767 ilmus seda ajakirja 41 neljaleheküljelist numbrit. Väljaande aluseks oli Wilde “Eine arztliche Anweisung für den...

Vooremaa Maastikukaitseala

Jõgevamaa

Asub maakonna keskosas. Tüüpilisema osa Vooremaast hõlmab 1964.a. moodustatud Vooremaa maastikukaitseala (9932 ha). Vooremaad peetakse üheks esinduslikumaks voorestikuks Ida-Euroopa lauskmaal, mida iseloomustavad loode-kagu suunalised 2-5 km pikkused ja 0,5-0,8 km laiused ning 20-40 meetri kõrgused suurvoored. Voori on kokku...

Võisiku Mõis

Jõgevamaa

Võisiku mõisat (saksa k Woiseck) on esmamainitud 1558. aastal. Alates 18. sajandi teisest poolest kuni 1830te aastateni oli mõis von Bockide omanduses. Hiljem vahetas mõis tihti omanikke, olles nii von Mannteuffelite, von Samson-Himmelstjernade kui ka von zur Mühlenite aadliperekondade valduses. Mõisa viimane omanik enne...

Wahlide Kabel

Jõgevamaa

Wahlide ehk Pajusi mõisa surnuaed on asutatud 1826. aasta paiku, sest kui Pajusi mõisa omanik Karl Gustaf von Wahl 1826. aasta 29. juulil suri, maeti ta veel Põltsamaa saksa koguduse surnuaeda. Aga kui sama aasta sees suri veel üks Wahl, sängitati see juba künkale rajatud Pajusi surnuaia mulda. Kalmistu on teekeste abil...