Eelk Äksi Andrease Kirik

Eelk Äksi Andrease Kirik / Tutvustus

Äksit mainitakse kirikukohana esmakordselt 1443. aastal. Kirikut on mitmel korral ümber ehitatud. 1730. aastal ehitati uus hoone varem tules hävinud kiriku kohale. Praegusel kujul sai kirik valmis 1889. aastal. Stiilses pseudogooti ehituses on säilinud ka vanemaid ehitusfragmente. Projekti autor on omaaegne Tartu Ülikooli arhitekt R. Guleke. Viimase ümberehituse jaoks alustati raha kogumist 1877. aastal, kui kiriku konvent viis sisse väikese enesemaksustamise koguduse liikmetele: 10 kopikat taalri kohta - sel viisil loodi kapital ehitustöödeks. Kirikuaias on mälestuskivi 1815-1832. aastal Äksis pastoriks olnud Otto Wilhelm Masingule (1763-1832), kes võttis kasutusele eesti keeles “õ” tähe. Need aastad olid tema kirjanduslikus ja kultuurialases tegevuses kõige viljakamad. Tema sulest ilmus kirjutisi geograafia, ajaloo, arstiteaduse ning kirjanduse alalt. Andis välja ka “Maarahva Nädalalehte”. Aastatel 1834-1855 oli Äksis pastoriks Frans von Ackermann (1801-1855), kes on esimene Goethe tõlkija eesti keelde. Ta on koostanud eesti-saksa sõnaraamatu ning teinud palju eesti laste koolielu parandamiseks.

Saadjärves olevat endine Äksi kirik. Seitse venda läksid korraga kiriku. Kirik vajunud maa alla, ainult järv jäi järele. Praegune Äksi kirik pidanud ka alla vajuma, kuid seitsmes vend saanud ukselt tagasi hüpata. Natuke siiski olevat kirik vajunud (kolm tuhvi alla minna maa pealt).