EELK EELKHarju-Jaani Ristija Johannese Kirik

EELK EELKHarju-Jaani Ristija Johannese Kirik / Tutvustus

Avar ja hele Harju-Jaani kirik pühitseti 13.okt.1863.a. (arhitekt Friedrich Wilhelm Alisch). Annetus tuli kohalikelt mõisnikelt ja valdadelt.

Kivist, laudisega kaetud altar, pärineb vanast kirikust (13-14.saj), altariaed lisatud 1864.a.

Vana altari detail – keerdsammas (17.saj.) on kasutusel küünlajalana.

Kantsli esialgne paigutus oli altari kohal, 1864.a. valmistati uus kantsel ja asetati praegusele kohale. Evangelist Matteusega tahvel ongi vana 1646.a. annetatud kantsli detail. Kantsli kõlaräästa keskosa maalingu “Püha Vaim” teostas maalikunstnik Andres Tolts 1990.a.

Kõrget lage kandvad 12 sammast lisati 1872.a.

Samal aastal kinkis krahv Sievers kirikule altaripildi, mis on baltisaksa maalikunstniku Otto v. Moelleri töö.

Valgustid pärinevad erinevatest ajastutest: 30 tulega kroonlühtri kinkisid mõisnikud 1896.a. keisri Nikolai II ja keisrinna Aleksandra kroonimise mälestuseks. 16 tulega kroonlühter 2-päise kotkaga (1749) pärineb vanast kirikust, teine 16 tulega kroon-lühter on annetus 1986.a.

1899.a. muretseti eesti ja saksa koguduste ühisjõul kirikule pronksist tornikell, valmistatud Gatsinas, teine malmist tornikell on valatud Saksamaal, annetus Peningi mõisahärralt 1899.a.

Väike tornikell on pärit vanast kirikust (17.saj.)

Tammepuust rahakirst on 17.-18.sajandist.

1909.a. valmis August Terkmanni tööna uus orel, varem oli kasutusel A.E.Aldt’i poolt valmistatud koduorel (19.-20.saj.)

Sümbolitähenduslikud vitraazid akendel, apostlite vapid sammastel, Jeesuse elu ja ristiteed kujutavad graafilised pildid, piiblisalmid ja maalingud seintel ja orelil, talle kujutisega vapp kiriku sissepääsu kohal, dolomiitrist kõigi lahkunute mälestuseks kiriku ees – on valmistatud 1976-1996 Harju-Jaani kogudust teeninud õpetaja Harri Reinu kavandi järgi.