EELK Hageri Lambertuse Kirik

EELK Hageri Lambertuse Kirik / Tutvustus

Hageri esimese kiriku, mis eeldatavalt oli puust, rajasid Taani misjonärid 1221. aastal.
Kirik pühendati Pühale Lambertusele, kelle kultus levis Belgiast tihedate kontaktide kaudu Taani kaubalinna Ribesse. Just sealt tulid aga Eestisse esimesed Taani misjonärid.
19. saj lõpuks oli Hageri koguduse liikmete arv kasvanud kaheksale tuhandele ning kirik ei mahutanud enam kirikulisi.
Otsustati ehitada uus kirik, milleks oli vaja taotleda luba Peterburist. Sellel perioodil oli eelistatud õigeusk ning kirik lubati ehitada arhitekt Ervin Bernhardti projekti järgi, põhimõtteliselt uusromaanistiilis, kuid õigeusu arhitektuuri sugemetega. Tugevad värvikoontrastid ning maakivi ja tellise vahelduv kasutamine teevad kiriku ainulaadseks teiste luteri usu kirikute hulgas. Interjööri kujundus järgib aga täielikult luteri kirikute ehitustraditsioone (sh tol ajal ülimoodne puitvõlvlagi).
Säilmeks vanast kirikust on tornitrepi astmestikku müüritud 14. saj hauaplaadi fragment.
1892. a 13. septembril pühitseti uus kirik. Pärast seda on kirikut mitmel korral suuremal või vähemal määral remonditud, kiriku põhjapoolse koori alla ehitati köetav kõrvalruum, vastav lõunapoolne ruum ehitati surnukambriks, kuhu paigutati lahkunute säilitamise külmik, paigaldati kalorifeerküte jne.
Kiriku altariseina valmistas 1731. a J. V. Rabe (hiljem veel muudetud) kasutades ka 1710. aasta tulekahjus kannatada saanud altariseina osi, mille nikerdajaks oli kuulus Ch. Ackermann.