Loone Linnused

Loone Linnused / Tutvustus

Kaks Keila jõe vastaskallastel olnud muinaslinnust on arheoloogiamälestised.

Lohu linnus (vanem linnus)

Alles 1974. aastal avastati Keila jõe vasakkaldal väiksem ja vanem kahest Lohu linnusest. See ehitati suhteliselt tugeva kindlustusena välja 12. sajandi keskpaiku ja oli tõenäoliselt kasutusel samaaegselt noorema Loone linnusega Keila jõe idakaldal. Võimalik, et läänekalda linnus oli omamoodi eelkindlustuseks, mis kaitses Lohu külast Jaanilinna viivat ühendusteed.
Aja jooksul muinasasula osaks olev linnus ei osutunud enam otstarbekaks ja asulast väljapoole, jõe vastaskaldale rajati suur tugevate kaitseehitistega Loone linnus.
Lohu linnusest on säilinud vaid küngas.

Loone linnus (Jaanilinn)

Üks kolmest suurest Muinas-Harju linnusest Varbola ja Keava kõrval. Läti Henrik nimetab oma kroonikas linnust seoses ristisõdijate rünnakutega 1216., 1220. ja 1223.aastal. Neil kaugetel aegadel oli linnuse juures jõe vasakul kaldal asuv Lohu küla tihti ristisõdijate vaenuväe kogunemiskohaks.
Linnus rajati muinasaja lõpul mõne meetri kõrgusele looduslikule künkale. Linnust kaitses kolmest küljest Keila jõgi, idas oli vallikraav. Lohu Jaanilinn (nagu Varbolagi) kuulub tüüpiliste Lääne-Eesti ja saarte tugevasti kindlustatud maalinnade hulka.
Linnuse õu on küllaltki avar, ligi 100 m pikk ja 80 m lai. Linnamäe pindala koos vallidega on 1,5 ha, linnuse õue pindala 6500 m², valli pikkus 300 m, kõrgus kuni 6 m. Varisenud kaitsevall on veel praegu kohati 4-5 m kõrge.
Linnus on koos Varbolaga meie ajaloos, sh Jüriöö ülestõusu ajal etendanud väga tähtsat osa. Arvatakse, et linnus oligi viimast korda kasutusel Jüriöö sündmuste ajal.
Tänaseks on linnus suurte rahvaürituste korraldamise paigaks.
Loone linnus asub umbes 1,5 km kaugusel Kohilast lõunas Rapla poole suunduva tee ääres.