Valjala Vald

Valjala Vald / Tutvustus

Valjalat tuntakse Eesti ajaloos eelkõige paigana, kus lõppes muistne vabadusvõitlus. Selle sündmuse tunnistajaks on Valjala keskusest umbes poolteise kilomeetri kaugusel asuv maalinn - castrum Waldia, mida Läti Henrik oma kroonikas iseloomustab kui tugevaimat Saaremaal.
Just siin peeti 1227.aastal nõu kihelkonnavanematega ning otsustati orduväele pakkuda rahu ja vastu võtta ristiusk. Just siia lasid kristlased saavutatud võidu auks ehitada kabeli, millest juurde- ja ümberehitamiste tulemusena kujunes tänane Valjala kirik. Arhitektuuriajalugu tunneb Valjala kirikut kui vanimat säilinud maakirikut Eestimaal.
Aastasadade jooksul kaotas Valjala oma toonase suuruse ( ligi 700 km2! ) ja tähtsuse. Praegune Valjala vald, mis sai oma staatuse 26.märtsil 1992.aastal, asub Saaremaa kesk- ja lõunaosas. Vald piirneb läänes Pihtla, põhjas Leisi, kirdes Orissaare ja idas Laimjala valdadega ning ulatub lõunas mereni. Valla pindala on 180,02 km2 ja selle 32 külas ja Valjala alevikus kokku elab 1496 inimest (enne II maailmasõda umbes 3900! )
Valjala valla keskuseks on Valjala alevik, kus asuvad vallamaja, põhikool, lasteaed, rahvamaja, kirik, apteek, ambulatoorium. Läbi sajandite on siin peegeldunud põlluharimise, karjakasvatuse ja kalandusega. Praeguseks on suurimad tööandjad Valjala POÜ, Valjala Söödatehas, ERKO Elekter, Valjala Ehitus.
Valjala vald pakub huvi ka loodushuvilisele turistile nii oma kaitsealade kui ka looduse üksikobjektide poolest. Väga huvipakkuv on loodav Laidevahe kaitseala, mis kujutab kõrge väärtusega mosaiikset märgala kompleksi ja mida on nimetatud ka Mini-Matsaluks. Osaliselt jääb meie valla alale ka Koigi raba.