Vändra Vald

Vändra Vald / Tutvustus

Mida võiks pidada iseloomustavaks Vändra vallale? Üldmuljena jääb silma siinse maastiku mosaiiksus, kus tumerohelised metsad vahelduvad põldude, niitude ja rabamaadega - viimaste maastikulist ilu on raske alahinnata. Muide, kohaliku kirikuarhiivi andmetel tähendabki Fendern (kihelkonna saksakeelne nimetus) rabamaad. Ilmselt kannab sama tähendust ka nimetus Wenderskulle, mis oma päritoluga aastast 1515 on varaseim ülestähendus paikkonna kohta. Tuntud on siinsete maade metsarikkus. Ilmekalt väljendub see fakt rahva hulgas levinud kõnekäänus - .... tuleb nagu Vändrast saelaudu.... .
Kindlasti peab mainima üht valla isepära - see on tihe jõgedevõrk. Jõgesid on Vändra vallas tõesti palju. Ringi liikudes jääb mulje, et kuhu iganes ka ei satuks - ikka vuliseb midagi su kõrval.
Samuti soosib siinne maapind ja ilmastik oma mõnevõrra varasema kevade ja soojema suvega maaharijat rohkem kui rannaelanikku - seda hindab kohalik talurahvas, kes on läbi aegade sügaval kandnud soovi elada kokku maaga. Mõis rajati siia 16.sajandi keskel. Vastavalt omanike sugulussidemetele rändas mõis käest kätte kuni 1844.aastani, mil tollane omanik majaproua Caroline von Ditmar jagas mõisa pooleks Vana- ja Uue Vändra mõisateks. Eesti Vabariigi 1929.aasta valdade reformiga ühendati Vana- ja Uue Vändra vallad ühtseks Vändra vallaks.
Huvitavad on mõned tõsiasjad mineviku majanduselust vallas. On raske uskuda, kuid Võidula kohalikus klaasitöökojas valmistati omal ajal spetsiaaltöötlusega fotoplaate, milledele oli tellimus Moskvast; unikaalseid, kumeraid aknaklaase võib praegugi näha Võidula mõisa portaali kohal. Sümboliseerimaks varem mainitud talumajanduslikku elulaadi, asub Kurgjal Eesti tuntud kirjaniku ja rahvusliku liikumise ühe juhi Carl Robert Jakobsoni rajatud talukompleks. Rajanud selle 1847-ndal aastal, seisnes ettevõtmise mõte uute agrotehniliste võtete propageerimises eesti rahva seas. Tänapäeval on teeneka kultuuritegelase mälestuse jäädvustamiseks loodud siia tegev talumuuseum, mis on kõrgelt hinnatud paika külastavate turistide seas. Mis ja kuidas täpselt toimus - neile küsimustele leiab vastuse pereelamust. Carl Robert Jakobsoni perekonnakalmistu asub siinsamas naabruses.
Lõpuks fakt, mis teeb Vändra valla unikaalseks teiste eesti valdade seas on tõsiasi, et kahe Vändra vallast pärineva Eesti vaimukandja, Lydia Koidula ja Carl Robert Jakobsoni portree on Eesti inimestel taskust võtta - rahatähtedel. Vändrat võime veel sünnikohaks nimetada kirjanik Ernst Peterson Särgaval; eesti ühiskonnategelasel, publitsistil ja kirjanduskriitikul Anton Jürgensteinil ja naisliikumise aktivist Lilli Suburg.