Taksidermist-maailmameister Markku Natri toob soomlasi Hiiumaale linnujahile

Taksidermist-maailmameister Markku Natri toob soomlasi Hiiumaale linnujahile

Soomes Etelä-Pohjonmaal Lapua linnas elav Markku Natri on topiseid teinud juba 30 aastat, 1975. aastast alates. 1993. aastast on Natri Hiiumaal linnujahil käinud ja koos sõbra Arno Kulliga soomlastele saarel linnujahti korraldanud. Markku Natri nõustus andma Hiiu Lehele intervjuu.

Hobiga, millest nüüdseks on välja kasvanud äri, alustas Markku Natri 20aastase noormehena. Kust tuli huvi taksidermia vastu, Natri öelda ei teagi. Tõdeb vaid, et see huvi oli temas lihtsalt olemas. Üheks põhjuseks võib arvata fakti, et Markku oli vaid 12aastane poiss, kui isaga esimest korda metsa jahile läks. Jahikire tunnistab Natri perekonnavea olevat.

Taksidermistina on Markku Natri täielik iseõppija ja loomulikult juhtub algajal, et esimene vasikas, st topis aia taha läheb. Asi hakkas edenema siis, kui tekkis võimalus ja raha tellida Ameerikast raamatuid, mille järgi topiste tegemist õppida.

Praeguseks on Natri seitse korda osalenud Ameerikas peetavatel taksidermistide maailmameistrivõistlustel. Linnutopiste kategoorias on ta kaks korda võitnud meistriklassis teise koha ja professionaalide klassis ühe esimese koha. Ühe korra on ta võitnud nelja töö kategoorias kolmanda koha ja selle rahaline preemia oli kõige suurem, meenutab Natri. Ka on ta olnud Moskvas taksidermistide võistlustel kohtunikuks ja õpetanud paaril-kolmel seminaril nii Venemaal kui ka Ameerikas linnutopiste valmistamist.

Kas taksidermia on Soomes tulus äri või rohkem hobi?

See on minu töö ja äri. Praegu teeme väga palju suurte loomade topiseid: karude, ilveste, huntide, põtrade ja mitmete Aafrika loomade omi.

Kui palju topiseid teinud olete?

Umbes 5000—6000 ringis. Topise tegemine on väga huvitav töö, nagu kunst, nagu joonistamine või skulptoritöö. Mul on kogu aeg olnud tööline, kuna noored mehed käivad seda ametit minu juures õppimas. Praegu on Šveitsist üks noor poiss kaks aastat minu juures õppinud. Tema teeb lihtsamat tööd: nahatööd ja puhastamist, mulle jääb siis kunst.

Kes ostavad topiseid?

Jahimehed ja mul on ka mõned muuseumid, mida ma loomatopistega varustan. Olen tervelt kahe muuseumi ekspositsiooni üles ehitanud ja hooldan neid. Vaasa linnas on üks uus muuseum Terra Nova. Selle muuseumi mõte on näidata maa kerkimist merest ning rannikuelu teket. Seal on rannikuloomad vitriinkappides ja hästi modernne tehnika, kus on kuulda ka loomade hääli. Teine muuseum on Poris ja seal näidatakse samamoodi ranniku muutumist.

Kaua te Hiiumaal jahil käinud olete?

1993. tulin esimest korda. 1992. aastal sain seajahil tuttavaks Arno Kulliga, kes on Tartust pärit. Leidsime, et meil on ühiseid tuttavaid, ja selgus, et mõlemad oleme ka sportlaskurid. Hakkasime rääkima pardi- ja hanejahist ning tema ütles, et Hiiumaal on hästi palju hane ja parti. Leppisime kokku, et järgmisel aastal tuleme siia. Tulimegi 1993ndal, käisime paar korda siin ja mul olid mõned tuttavad linnujahimehed, kes ka tahtsid Hiiumaale jahile tulla. 1994ndal oli siin juba rohkem jahimehi. 1995ndal tulime Padu hotelli esimest korda ja iga aastaga on jahimeeste arv, kes Hiiumaale tahavad jahile tulla, kasvanud.

Kuidas käivad kokku jaht ja alkohol? Mõnest vene filmist jääb mulje, et kaine peaga jahil ei käidagi.

Meil on juba jahiinstruktsioonis ja jahiseaduses alkoholi kohta kirjas, et metsa viina kaasa ei tohi võtta. Ainult õhtul pärast jahti võib natuke võtta, aga meil on väga range kord. Kui me näeme, et mees võttis õhtul viina ja hommikul on juba õlut võtnud, jääb ta hotelli. See on nii suur risk.

Kui palju on naisi, kes jahipidamisega tegelevad?

Soomes on, aga need on üksikud. Minu Hiiumaa- klientide hulgas on olnud üks naine.

Kui palju raha te jahipileteid ostes aastas Hiiumaa jahimeestele sisse toote?

Sel aastal on 150 jahimeest Hiiumaal linnujahil käinud, arvan, et sel aastal umbes 500 000 kuni 600 000 krooni.

Huvitav, et 150 soome jahimeest saarel eriti ei märkagi?

Meil ongi see põhimõte, et jahil käime hommikul vara, kui inimesed veel ei liigu ja magavad. Tuleme kella üheksaks juba ära. Päeval oleme kaugel mere ääres pilliroos või laidudel ja keegi ei kuule ega tea. Õhtul oleme mererannas ja tuleme tagasi pimedas. Väga madalat profiili püüame hoida, et ei hakkaks loomi hirmutama.

Kas korraldate Hiiumaal ainult linnujahti või jahite ka ulukeid?

Ainult linnujahti. Suurulukeid jahime väga vähe. Linnujaht on meie huvi ja me oleme seda nii kaua teinud, et tunneme Hiiumaa randasid ja teame, kus linnud käivad. Üritame niimoodi teha, et me linde liiga palju ei häiriks. Et linnud saaksid ka rahulikult olla. Liiga palju häirida ei tohi, see ongi see kõige tähtsam asi. Kogu aeg ei saa lindude järel joosta ja pauku teha.

Peate väga hästi looma käitumist ja liikumist tundma, et topis õigesse poosi sättida. Olete te ise kõiki neid loomi looduses näinud?

Jah. Selleks peab elavat, mitte surnud looma vaatlema. Kõiki loomi, millest olen topiseid teinud, olen ka looduses näinud. Ja mul on palju loomaraamatuid ja pilte, kust loomi uurin.

Nii et kusagil käite te ikkagi ka suurulukeid jahtimas?

Aafrikas käime suurulukeid jahtimas ja linde laseme ka. Karujahti on natuke ja Soomes jahime valgesaba- hirve ja talvel metssiga.

Kas mõni Hiiumaa jahimees on teie eeskujul ka linde jahtima hakanud või huvitavad neid ikka rohkem suurulukid?

Vähe, mõned on. Ma arvan, et väga huvitav see neile ei ole, kuna linnujahi padrunid on nii kallid. See ei ole mingi odav lõbu, ja noortel jahimeestel ei ole linnujahikultuuri. Mõni vanem mees laseb. Käiakse rohkem liha laskmas, et kilodes rohkem saaki saaks.

Kas karu ka lasknud olete?
Karu lasknud ei ole. Karujahil käinud olen, aga karuõnne pole olnud. Selleks peab õnne olema.

Neppi te Hiiumaal ei lase?

Neppi enam ei ole Hiiumaal, need on kõik ära lastud. Varem oli ja korraldasime ka nepijahti, aga enam mitte.

Arno Kull: Nepijaht on põnev, aga kui neppi ei ole, siis ei jahi. Väga kiiresti sai nepp siit ära lastud. Liiga palju kütiti. Hiiumaa jahimehed olid rõõmsad, et nepilube müüa said, aga tegelikult lasti saar tühjaks ja ongi kõik. Ajapikku ehk tulevad nepid ikka tagasi, osa linde jäi ju alles.

Mida te ütleksite hiidlastele või Hiiumaa kohta?

Olen väga tänulik, et saame Hiiumaal nii rahulikult olla. Oleme nii kaua Hiiumaal olnud ja väga vähe probleeme on. Kui probleeme tulebki, siis oleme saanud hästi inimestega rääkida ja need lahendada.


HARDA ROOSNA Hiiu Leht 04-10-2005